Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj . Põlevikivitööstuse ajalugu Nagu mujalgi Euroopas, loodi ka Eestis esimesed elektrijõujaamad aastatel 1882-1905. Need olid põhiliselt tehaste juures paiknevad elektrijaamad ja Eestis ehitati nad peamiselt Tallinnas. Algselt pruugiti elektrit vaid ruumide valgustamiseks. Esimesed teadolevad elektrilised tehaseseadmed pärinevad 1893 aasta Kunda tsemenditehasest. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. XX sajandi algul oli Eestis peamiseks energiatooraineks turvas. 1922 aastal moodustas põlevkivi kõigest 10,6% primaarenergiaressursist. Järk-järgult hakkas põlevkivikasutus suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930
killustiku tootmiseks. Põhilisteks tunnussuurusteks: maksimaalne lähtematerjali suurus, purustusaste, energiakulu, jõudlus. Lõugpurusti: kasutatakse jäme-, keskmiseks ja peen- purustuseks. Lähtematerjali purustamine neis toimub reeglina staatilise koormuse meetodil, kuid materjali purunemist põhjustavad sisepinged sõltub purusti tööorganite tööpindade kujust. Purusti tööorganiteks on kaks nn lõuga. Koonuspurustid: paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Võrreldes lõugpurustitega on koonusepurustitel järgmised eelised: pidevtoime, tootlik töö ja purustuse peenus, väike energiakulu, töökindlus ning valmistoodangu tüki mõõtmed on ühtlasemad. Lööktoimepurustid: ette nähtud habraste ja pehmete materjalide purustamiseks. Eristatakse jäika kinnitusega (rootorpurustid) ja liikuva kinnitusega (vasarpurustid)
4 60 pöörlemissagedus min; D tan= h kolvi käik dm; Ketta kaldenurka võidakse käigupealt muuta. Kui = 0, siis pump ei toimi. 15) Kolb-radiaalhüdromootori tööpõhimõte. On kasutatud ka radiaalkolbpumpi-mootoreid. Puudus - rasked. Näiteks E-5015 pöördmehhanismi mootor kaalub 800 kg. P < 25 MPa; Q-jõudlus 5...500 l/min; n-pöörlemissagedus= 600....1500 p/m 16) Koonuskivipurusti tööpõhimõte ja omadused. Koonuspurustid on paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu ja kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Koonuspurustid on purustid, kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel
annaabi.ee 
