jaoks.. 11.Rekreatsiooni teooriate järgi saab välja tuua 4 erinevat väljundit: I Rekreatsioon kui vastus vajadustele • Inimest ajendab osalema mingi sisemine vajadus; • Maslow vajaduste astmestik; • Inimene annab hinnangu tegevusele selle sotsiaalse panuse järgi; • Rekreatsioon = õnn. II Rekreatsioon kui vaba aja tegevus • Kõige levinum la lihtsam tõlgendus- inimenen osaleb tegvuses vabal ajal; • Teatud tegevused loetakse automaatselt rekreatsiooniks; • Rekreatsiooni igakordne määramine- iga tegevus võib ollaühes kontekstis rekreatsioon või teises mitte. III Rekreatsioon kui väärtus • Rekreatsioon peab olema kõrge moraali ja sotsiaalsete väärtuste kandja; • Peab olema heakskiidetud, sotsiaalselt aksepteeritud; • Vormiline mitmekesisus; • Motivatsioon rahulolu saavutamiseks; • Vabatahtlik osalemine;
Moraalne kohustus oma sihtrühmagruppide ees. 20. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima? See on ettevõttele kasulik. Nt suurendab ettevõtete usaldusväärsust nii siin kui välisturgudel, aitab kaasa nende ekspordivõimekusele. Juhil peab olema postitiivne mõtteviisis ja hoiak. Juht peab olema heatahtlik. 21. Mida nimetatakse organisatsioonikultuuriks? Väärtuste, nomride,hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegvuses. 22. Kirjeldage organisatsioonikultuuri tasandeid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Vaadeldav kultuur- nähtav kõgile, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse, millise mulje jätab kontor. Süvakultuur-põhiväärtused 23. Kirjeldage organisatsioonikultuuri kahte omadust: mõju määr ja sisu. Sõnastage eluline/ praktiline näide.Kujneb töötajatest, organisatsiooni kultuur omab olulist mõju ettevõtte pikaajalisele tulemuslikkusele. Org
Kuigi spordireeglid on sotsiaalselt aktsepteeritud normid, mis on institutsionaalselt vastu vôetud gruppi 32 ekspertide poolt vastastikusel kokkuleppel, ei tähenda see seda, et reeglid on vôrdselt vastuvôetavad igas tänapäeva spordi situatsioonis. Kooli kehalises kasvatuses ja vôistlusspordis on reeglitre muutmine vastavalt soovidele komplitseeritud. Koolivälises kehalises tegvuses ja tervisespordis on aga vastupidi nende reeglite muutmine vôi eiramine levinud. See tuleneb nii osalejate soovidest kui ka tôsiasjast, et spordireeglite ühte keskset ideed tagada nende abil tulemusele orienteeritud, ligitômbav vôistlus, ei ole alati sobiv. Reeglite järgimine sellistes tegevustes sôltub eelkôige osalevate vastaspoolte omavahelisest kokkuleppest koolis otsustab tihti ôpetaja seda millises ulatuses reegleid täita. Tänapäeva
annaabi.ee 
