tee minnakse vaid rohelise tulega ja siis tuleb kusagilt üks täiskasvanu, kes ületab tee punase tulega. Mida peab laps tegema? Üks täiskasvanu räägib ühte juttu ja teine täiskasvanu tegutseb sellele hoopis vastupidiselt. Tõepoolest on lapse käitumise kujundamisel suurim roll tema vanematel ja seejärel kõigil teistel, kes lastega kokku puutuvad. Kahtlemata aga on lihtsam kasvatada last aktsepteeritavalt käituma, kui ühiskond seda soosib ja oma tegutsemisviisidega sellele kaasa aitab. Kui vanem ütleb, et nii tehakse ja nii ei tehta, kuid täiskasvanud hoopis vastupidiselt toimivad, on lapsel raske mõista, mida temalt siis tegelikult oodatakse. Ei aita sel juhul ka tõdemus: «Käi minu sõnade, mitte tegude järgi.»
· Viiendal sammul toimub varem kasutatud või konstrueeritud reaktsioonide hinda- mine ning seni kõige paremini toiminud vastus valitakse rakendamiseks. · Kuuendal sammul toimub valitud käitumise elluviimine. Sotsiaalsed reeglid ja nende mõistmine. Sotsiaalsete otsuste tegemisel ja sobilike käitumiste valikul on mõju ka sellel, millised sotsiaalsed reeglid ja normsnatiivsete käitumiste, isiklike ja ühiskondlike ootuste ning erinevate tegutsemisviisidega kaasnevate tagajärgede kohta, mudeldavad sobilikke käi- tumisi ning tunnustavad või karistavad tehtu eest. Suhted õpetajatega ja klassi kliima. Sellised suhted annavad käitumisprobleemidega õpilastele võimaluse õppida kohasemaid käitu- misi ja seetõttu võib langeda nende probleemide esinemissagedus. Positiivne suhe õpetajaga annab noorematele õpilastele turvatunde, mis võimaldab neil
eelistatud keeles. Samuti on võimalus, et laps räägib vanematega ühes, kuid sõpradega teises keeles. Kakskeelne laps suudab suhelda rohkemate erinevate inimestega. Reisides on tal paremad eelised, kui ükskeelsel lapsel. Kakskeelsus aitab inimestel luua silla erinevate kultuuride vahele. Suhtlemise teine eelis on oskus end kirjalikult väljendada. Neil on ligipääs erinevatele kirjandustele, võimaldab tutvuda erinevate kultuuride mõtlemis- ja tegutsemisviisidega. Kakskeelse lapse eelisteks loetakse ka kogemusmaailma olemasolu. Iga keelega kaasnevad omad traditsioonid, millega lapsed paratamatult kokku puutuvad. Kaks keelt toovad kaasa suurema tolerantsuse erinevate inimeste suhtes ning kindlasti on vähem rassilist hoiakut. Ka ükskeelne laps võib kogeda erinevaid kultuure suheldes naabrite ja tuttavatega, kuid lähedasemateks suheteks on vajaliks kultuurile omast keelt.
annaabi.ee 
