ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust ajas ja kohas piirates) o majanduslikud (meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest. Majandusmeetodid võimaldavad saastajatel vabalt valida sellise tegutsemisstrateegia, mida nad antud tingimustes enda jaoks kõige kasulikumaks peavad) o veenmine ja surve keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) o subsideerimine o sisse- ja tagasimaksed o turu loomine, müüdavad saasteload o keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid näited Eestist:
- Kõigil administratiivabinõudel on üks ühine joon: saastaja valikuvõimalus piirdub kahe alternatiiviga - kuuletumine või karistus. (Lisaks võib ta sanktsioonide vastu protesti avaldada.) Majandusmeetodite all mõistetakse meetmeid, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest. - Majandusmeetodid võimaldavad saastajatel vabalt valida sellise tegutsemisstrateegia, mida nad antud tingimustes enda jaoks kõige kasulikumaks peavad. Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon • Keskkonnamaksud ja–tasud (Saastetasu, loodusvara kasutamisõiguse tasu) • Subsideerimine • Tagatisraha (pandi-) süsteemid, sisse- ja tagasimaksed (Pakendid) • Kauplemissüsteemid, turu loomine, müüdavad saasteload • Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid Majandushoobade rühma kuuluvad OECD tüpoloogia järgi:
Kui palju ja missuguseid millise ettevalmistusega, milliste omadustega- töötajaid vajatakse? Millal ja kui pikaks ajaks neid vajatakse? Plaanis peavad kajastuma muudatused isikkoosseisus, mis leiavad aset tegevuse laienemise või kitsenemise, uute tegevusvaldkondade juurdetuleku või olemasolevate ärajäämise tõttu. Joonis 26. Isikkoosseisu plaanimise põhipunktid Isikkoosseisu plaanimise aluse moodustavad ettevõtte eesmärgid ja tegutsemisstrateegia. Plaanimise vahetuks aluseks on olemasoleva isikkoosseisu arvestusandmed nii hetkeseisu kui ka eelnenud ajavahemike kohta. Plaanimiskäik algab olemasolevate ametikohtade ja inimeste vajaduste analüüsimisest ja hindamisest. Sellele järgneb nende tulevase vajaduse ennustamine, mis tehakse nii kõigi allüksuste kui ka kogu ettevõtte kohta. Prognoosimine võib olla nii hinnanguline kui arvutuslik. 32