rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Riskianalüüs annab vastuseid: tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalikkusele, füüsiliste objektide planeerimisele(eriti riskiobjektide), keskkonnakaitsele, kodanikukaitsele, ohtlike ainete käitlemisele ja transportimisele, info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele, avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele, koostööle omavalitsusega, päästeteenistustega, planeerimis täitevorganitega jne. APELLI I aste: organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi, kogub vajalikud lähteandmed, seadusliku osa ja muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgi.APELLI II aste: riskiobjektide kindlaksmääramine, tuvastatakse ohtu omavad tegevused, koostatakse ainete nimestik, määratakse ohustatud objektid, toimub
kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste
hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1
kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Võis olla. Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1
1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade). APELL- kohalik teadlikkus ja valmisolek avariiolukordades. I astmes moodustada vastav grupp, kes viib objektil läbi riskianalüüsi. Kogutakse andmed (mitmesuguste kaardivarjendite, teede tööstuse ja kommunikatsiooniliinide kohta), seadusandlik osa: määratakse ära riskianalüüsi eesmärgid ja detailsuse aste. II aste: 1
Eriolukorra seadus (RT nr.8, 1996, s.164) 38. Kemikaaliseadus (RT nr.47, 1998, s.697) 39. Maakonna ning valla- ja linnariskianalüüsi metoodika (RT nr.82, 2001, s.1112) 16.09. Riskianalüüs annab vastuseid: 40. tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused 41. füüsiliste objektide planeerimisele 42. keskkonnakaitsele 43. kodanikukaitsele 44. ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile 45. info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele 46. avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele 47. koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne Mõisteid Algsündmus esimene samm sündmuste ahelas, mis viib õnnetuseni. Halvim juhtum võimalik sündmus, millel on halvimad tagajärjed Jääkrisk on risk, mis jääb alles pärast ohutusabinõude rakendamisest. Üldjuhul on jääkrisk peale hindamist tulenevate kaitseabinõude rakendamist alles jäänud risk. Nullrisk olukord, kus kahjustust ei saa tekkida
8. riski suuruse hindamine keskkonnale (1-5) 9. riski suuruse hindamine varale (1-5) 10. riski arenemiskiiruse hindamine (1-5) 11. riski tõenäosuse hindamine (1-5) 12. milline on riskide ja riskiobjektide prioriteet Nende 1-5 jagunemiste märkuseks 1 on nõrk, mitterahuldav ja 5 on väga hea. 11nda puhul 1 vastab väga kõrge ja 5 on suhteliselt madal. III APELLi aste 1. ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine 2. riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine 3. individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine 4. esmaabi ja meditsiiniline teenindamine 5. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus 6. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 5) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel mis ... Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või
bioloogiliste mõjurite pääs töökohale; c) ühiskaitsemeetmed ja/või individuaalsed kaitsemeetmed, kui kokkupuudet ei ole muul viisil võimalik vältida; d) hügieenimeetmed, mis vastavad eesmärgile ära hoida või vähendada bioloogilise mõjuri juhuslikku ülekandumist või pääsu töökohast muusse keskkonda; e) II lisas näidatud hoiatusmärgi "Bioloogiline oht" ja muude asjakohaste hoiatusmärkide kasutamine; f) tegutsemisplaanide koostamine bioloogiliste mõjuritega seotud õnnetuste puhuks; g) vajaduse ja tehnilise võimaluse korral kontroll, kas tööl kasutatavaid bioloogilisi mõjureid esineb väljaspool neile algset füüsiliselt eraldatud ruumi; h) vahendid, mis võimaldavad töötajatel jäätmeid ohutult koguda, ladustada ja kõrvaldada, vajaduse korral pärast nende asjakohast töötlemist, sealhulgas kinniste ning märgistatud mahutite kasutamine;
annaabi.ee 
