Sookurg Ehkki sookurge võib näha eri maastikes, vastab tema nimetus hästi tema põhilisele pesitsuspaigale soole. Eestis leidub palju soid, aga ka külasid ja mägesid, mis on tema järgi nime saanud. Värvuse järgi kutsutakse teda veel hallkureks ning muude tegutsemispaikade järgi ka mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks. Hulgaliselt on teada sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi. Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina ihaldatud. Pesitsusasurkondade suurust on raske hinnata, sest liik pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel. Euroopas kokku pesitseb hinnanguliselt ligikaudu 80 000 paari ja maailmaasurkonna suurus on umbes 100 000 paari.
pesitseb või kust läbi rändab. • Koostatud kaitsekorralduskava. (Esimene 2003. aastal) • Sood on looduskaitse alla. Mida peaks kaitseks veel tegema? • Elektriliinide vahetus Kuidas on liigi arvukus ajas muutunud? • Kaitse alla võtmisega on arvukus paranenud. • Viimase punase nimistiku alusel ei ole sookurg enam ohustatud. Huvitavad faktid • Sookurge kutsutakse ka – hallkureks(värvuse tõttu), mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks(tegutsemispaikade järgi) • Ei ole levinud ainult Antartikas ja Lõuna-Ameerikas. • Sookurg toob lennates kuuldavale vaikset „luksumist“. • Pikim eluiga on teadaolevalt 17 aastat. • Tiibade siruulatus – 2,5 meetrit. • Ei lasku kunagi puule. TÄNAN KUULAMAST ! Kasutatud kirjandus • Adojaan, K. & Sarapuu, T.(2005). Sookurg. Eesti loomad. MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GRUGRU2.htm • Hüdsi, S.(s.a)
Millised on meie kohustused? Mida peaks riik ja omavalitsused tegema, et tagada laste turvalisus? Millised on minu kui kasvataja ülesandes, et vältida laste vigastusi? Koolieelne lasteasutus ja õpetajad peavad vastutama selle eest, et lastel oleks mängimiseks ohutud tingimused ja mänguväljakud. Lasteaia ümbruses ei tohiks olla maani ulatuvat (tuletõrje)redelit, mida mööda saab laps üles ronida. Mänguväljakud peavad olema ehitatud silmas pidama ohutusnõudeid. Tegutsemispaikade vahekaugus peab olema selline, et tegevused ei segaks üksteist. Pind ronimis- ja muude vahendite all, kust laps võiks kukkuda, peab olema kaetud kas 40 cm paksuse liivakihiga või muu pehmendava materjaliga. Mänguväljakul olevad kiigeketid peavad olema kaetud kaitsmega. Mängu väljakule peab olema ligipääs puuetega inimestele, olgu see siis invaliitsus või midagi muud. Mänguväljakute korrasolekut on vaja pidevalt jälgida, et liiv oleks puhas ja et kuskile ei koguneks reovett
kõrvaldada. Maja küljes ei tohiks näiteks olla maani ulatuvat tuletõrjeredelit, mida mööda saab laps üles ronida, varisemisohtlikku puuriita või teisi ohtusid. Uute elamute planeerimisel tuleks alles jätta looduslikku metsa ja rohumaad. Küllaldaselt ruumi peaks jääma ka turvalisuse nõuetele vastava mänguväljaku ehitamiseks. Mänguväljaku ehitamisel peab silmas pidama ohutusnõudeid. Erinevate tegutsemispaikade vahekaugus peab olema selline, et tegevused ei segaks üksteist. Pind ronimis- ja muude vahendite all, kust laps võiks kukkuda, peab olema kaetud kas 40 cm paksuse liivakihiga või muu kokkupõrget pehmendava materjaliga. Mänguväljakute korrasolekut on vaja pidevalt jälgida. Sõidutee, ka väikese liiklusega kvartalisisene sõidutee, ei ole laste mängukoht. Ohtlik on ka sõidutee vahetu lähedus. Isegi täiskasvanu järelvalve all mängiv laps võib ootamatult söösta