jõupingutused. · Millal tekib vajadus kooskõlastada? o Eesmärgid o Tagada tulemuslikkus ja tootlikkus o Muutub välis- ja sisekeskkond · Tegevuslik kooskõlastamine on üksikisikutele määratud kohustuste ja ülesannete omavaheline kokkusobitamine · Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine Kooskõlastamismoodused: o Püsivas tegutsemisolukorras väljatöötatud tegevuskavade järgi o Muutuvas olukorras tegevuskavad kohandada, tagasiside alusel kooskõlastamine Kooskõlastamise 2 põhivormi: o Vabatahtlik tegevuste ja toimingute vahel saavutatakse kooskõla mitteametlike seoste ja suhete kaudu o Juhendlik tegevuste ja toimingute vahel kooskõla saavutamine ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide vahel. Juhtimise üldmõisted
·Vastastikune suhtlemine Tegevuslik ja suhtumuslik kooskõlastamine 1. Tegevuslik kooskõlastamine on üksikisikutele määratud kohustuste ja ülesannete omavaheline kokkusobitamine. Selle peaks tagama organisatsiooni siseehitus, kus koos alluvusseostega määratakse kindlaks põhilised kooskõlastamisseosed. 2. Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine. Kooskõlastamismoodused. 1. Püsivas tegutsemisolukorras väljatöötatud tegevuskavade järgi 2. Muutuvas olukorras -tegevuskavad kohandada uute olukordadega, tagasiside alusel kooskõlastamine. Kooskõlastamise 2 põhivormi ·Vabatahtlik kooskõlastamine tegevuste ja toimingute vahel saavutatakse kooskõla mitteametlike seoste ja suhete kaudu ·Koostöö-inimeste ühine tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks ·Juhendlik kooskõlastamine tegevuste ja toimingute vahel kooskõla saavutamine ametlike
Vajadus selleks tekib olukorras, kus üksikisikud või nende rühmad näevad või tõlgendavad oma tööalaseid eesmärke, kohustusi, ülesandeid ja probleeme teistsugusest vaatenurgast, kui algselt oli mõeldud. Sõltuvus inimeste tunnetest ja hoiakutest. 51 6.3. Kooskõlastamismoodused Kooskõlastatuse võib ettevõtte tegevuses saavutada mitmesugusel viisil: Püsivas tegutsemisolukorras võib kooskõlastamine paljuski toimuda varem väljatöötatud tegevuskavade järgi. Nendes on määratud, missugused tegevused, kelle poolt, kus ja millal tuleb täita. Riigihange, töölevõtmine, keerulise toote monteerimine jne. Muutuvas olukorras tuleb varem väljatöötatud tegevuskavad kohandada uute olukordadega. Ebakohti tegevuskavades märkavad need, kes peavad kavade järgi töötama. Vigade märkamisel informeerivad nad neid, kes kava koostasid