10.3 Õppejõu otsus piirab üliõpilase §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Lisaks §-st 19 tulenevat õigust vabale eneseteostusele, §-st 41 õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning §-st 37 tulenevat õigust haridusele. PS §-s 37 sätestatud igaühe õigus haridusele hõlmab ka kõrgharidust. Haridustasemest sõltuvalt erinevad aga selle õiguse ulatus ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. Riik ei ole kohustatud võimaldama kõrghariduse omandamist piiramata ulatuses ning piirangute piisavaks õigustuseks võivad olla ka finantskaalutlused ja ülikooli efektiivse funktsioneerimise vajadus ning ülikooli autonoomia. Tänu õppejõu otsusele venib tudengite haridustee 2 aastat pikemaks ning tänu õppejõu
mitteehtsast tegevusdeliktis, need on tegelikult kõik KarSis olevad süüteokoosseisud, mis on toime pandud tegevusetuse vormis. Need koosseisud on kirja pandud tegevusena ja üldjuhul see ka nii toimub, aga neid võib toime panna ka tegevusetusega. Selliseid tegusid, mis on kirjeldatud tegevusetusega on mitteehtsad tegevusdeliktid. Erinevalt ehtsatest deliktidest, saavad mitteehtsaid toime panna vaid isikud, kellel on tegutsemiskohustus ehk grandikohustus. Üldjuhul peaks tegevusetusedelikti võimalik panna kõigil juhul, kuid on terve rida kuritegusid, mida olemuslikult ei saa muud moodi toime panna kui tegevusetus nt vargus, röövimine, sest see eeldab mingit aktiivset tegevust. Põhimõttelised on teatud formaalsed kuriteod, mida saab toime panna tegevusetusena. Algselt oli see veidi vaieldav, kuid revisjoniga § 13 muudeti. Põhimõtteliselt on see võimalik ka teodeliktide puhul
oma välisesindajate ehk agentide võrgustikku. Esindusvõrgustiku funktsioneerimine ja hõlmavus garanteerivad ekspedeerimise õnnestumise uksest ukseni. Sihtkoha riigi/lähtekoha riigi tegevuste hulgas on peale ja mahalaadimine, sorteerimine ja ladustamine terminalides, vastuvõtmine/väljastamine, tollitoiminguid/üleandmine ja aviseerimine. Ekspedeerija ülesanded ja kohustused Ekspedeerija kohustuste hulka kuulub tegutsemiskohustus kontrollimiskohustus tegevusjuhiste järgimise kohustus raporteerimis/ettekandmiskohustus lojaalsuskohustus aruandluskohustus Tegutsemiskohustus algab sellest hetkest, kui ekspedeerija ja töö tellija on omavahel kokku leppinud koostöö osas ja ekspedeerija on antud tööülesande vastu võtnud. Ekspedeerija kõige tähtsamaks kohustuseks on viivituseta tegutsemine. Tegutsemiskohustuste hulka kuulub esindajate valimine,
Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul tuleb kõigepealt tuvastada koosseisupärane olukord, mis tingib toimija tegutsemiskohustuse. Koosseisupärane olukord ehtsate tegevusetusdeliktide puhul on konkreetsemalt või abstraktsemalt kirjas karistusseadused. Mitteehtsate tegevusetusdeliktide puhul pole kristusõigusnomis antud koosseisupärast olukord, mis tingib toimija tegutsemiskohustuse, vaid see on tuletatav konkreetse normi eesmärgist. Olukorrale, milles tekib tegutsemiskohustus, on iseloomulik, et kõikidest olemasolevatest mõjuritest piisab tagajärje saabumiseks, ilma et toimija sündmuste käiku kuidagi mõjutama peaks. 7.4.2. Subjektiivne koosseis Samuti nagu tegevusdelikti puhul tuleb ka tegevusetusdelikti subjektiivse koosseisu puhul tuvastada tahtlus või ettevaatamatus ning vajadusel muude subjektiivse koosseisu elementide tuvastamist. Tahtlusdelikti puhul peab toimija olema teadlik kõigist asjaoludest, mis kuuluvad objektiivsesse koosseisu
annaabi.ee 
