ületada pakutava osas klientide ootusi. 4 3 ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS Ärikeskkonna analüüsi all mõistetakse kõike, mis mõjutab ettevõtte tegevust, kuid mida ettevõtja ise mõjutada ei saa. Et mõista kirjutatava äriplaani mõjutegureid, siis analüüsitakse ning tuuakse välja, kuidas ettevõte nendele reageerib. See on kasulik sest nii me teeme oma töö tõhustamaks ja väldime riske. Üheltpoolt on ettevõte mõjutatud tegutsemiskeskkonnast kuid mingil määral saame me seda muuta. Ärikeskkond jaguneb kaheks: Makrokeskkond on süsteem asjadest, suhetest ja tingimustest, mis mõjutavad ettevõtet kaudselt ja mida ettevõte ise mõjutada või muuta ei saa. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Mikrokeskkond on asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest otseselt sõltub ettevõtte
lähemalt. Alamprotsessideks on missiooni analüüs (mission analysis) ja süsteemist huvitatute vajaduste ja nõuete määratlemine (stakeholder needs and requirements definition). Samu tegevustikke teostatakse juba uurimisetapis, siin aga täpsemalt. Missiooni analüüsiga sõnastatakse eksisteeriv lahendatav probleem või võimalus täpsemalt ning analüüsitakse tellija (siin ettevõtte) siseseid (võimekusest tulenevaid) ja väliseid (tegutsemiskeskkonnast tulenevaid) piiranguid võimalikele lahendustele. Siin üritatakse saada vastused küsimustele: ,,miks lahendust on vaja" ja ,,millist probleemi või võimalust see puudutab"? Süsteemist huvitatute vajaduste ja nõuete määratlemise eesmärk on (ettevõtte kontekstis) selgitada välja vajadused, mis on seotud uue või muudetud missiooniga ja teisendada need selgeteks, kokkuvõtlikeks ja kontrollitavateks huvitatud osapoolte nõueteks. Selles protsessis kirjeldatakse
11. õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema; 12. stabiilsus: tuleb vältida tööjõu suurt voolavust, töötajatele tuleb anda aega kohaneda; 13. initsiatiiv: alluvate võimalus algatuslikkust ilmutada. Juhid peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid; 14. kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine53 Fayol väitis, et tema juhtimisprintsiibid on rakendatavad kõigis organisatsioonides, olenemata nende spetsiifikast ja tegutsemiskeskkonnast. Samuti rõhutas ta tööjaotuse ja spetsialiseerituse olulisust juhtimise tõhustamisel ning seda nii tööliste kui ka juhtide puhul. Ametlikul suhtlemisel organisatsioonis lähtutakse alluvusahelast, millest kõrvalekaldeid võib olla vaid erandolukorras.54 2.4.1.3. Bürokraatia koolkond Bürokraatia koolkonna rajajaks loetakse saksa filosoofi, majandusteadlast ja juhtimisteoreetikut Max Weberit (1864 1920), kes taotles väärtusotsuste kõrvaldamist ühiskonnateadustest
annaabi.ee 
