'kaastöötamine') on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud reziimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollabratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. Vilniuse Rahvusvahelise Avaliku Tribunali 12.-14. juuni 2000. aasta kohtuotsus täpsustas mõistet 'kollaboratsioon' ja defineeris selle teadliku tegutsemisena okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle kodanikkonna kodanikuõigusi http://eestimeel.blogspot.com/2009/06/uhemotteliselt-kollaboratsioonist.html Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsiooniga pealesurutud reziimi abistamine ja/või sellega kaasaminek.
Kitsuse järgi? Loomulik areng e „natural history model“. Probleem areneb läbi selgete etappide, legitimatsiooni ja tegevusplaanide. Spector ja Kitsuse (1977: 75-85) keskenduvad sotsiaalsete probleemide defineerimisel protsessile, mille käigus ühiskonna liikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend „oletatav olukord“ tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85).
Kitsuse järgi? Loomulik areng e ,,natural history model". Probleem areneb läbi selgete etappide, legitimatsiooni ja tegevusplaanide. Spector ja Kitsuse (1977: 75-85) keskenduvad sotsiaalsete probleemide defineerimisel protsessile, mille käigus ühiskonna liikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend ,,oletatav olukord" tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85).
Kitsuse järgi? Loomulik areng e „natural history model“. Probleem areneb läbi selgete etappide, legitimatsiooni ja tegevusplaanide. Spector ja Kitsuse (1977: 75-85) keskenduvad sotsiaalsete probleemide defineerimisel protsessile, mille käigus ühiskonna liikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend „oletatav olukord“ tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85).
Eristatakse: a) aktiivset ja b) passiivset esindust. · Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS § 117 lg 1). Esindusõigust reguleerivaid norme nimetatakse ka omistusnormideks (lisaks TsÜS § 31 lg 5). Lisaks esindusele on omistusnormideks ka nt TsÜS § 31 lg 5 (juriidilise isiku organi tegevuse omistamine juriidilisele isikule). Organi käitumine ei ole vaadeldav esindajana tegutsemisena, küll aga loetakse juhatus suhetes teiste isikutega seaduslikuks esindajaks. · Esindusõigusest puudutatud isikute huvid ja nende kaitse. Esindaja kaudu kolmanda isikuga tehing tegemisel osalevad subjektid on: esindatav, esindaja ja kolmas isik. Kolmanda isiku huvides on üldjuhul tehingu teise poole määratlemise võimalus. Esindaja kaudu tegutsemisel on nõutav, et selline tegutsemine oleks mõistlikult äratuntav (avalik),
annaabi.ee 
