Nad mõlemad on küll määravad, mis on õige ja vale, kuid üks põhineb mõistusel ja inimkogemusel ja teine mingil jumalikul olendil, kes kuulutab, mis on õige ja vale ainuisikuliselt. Religioossed normid ei ole ajas muutuvad. 10. Jumaliku käsu teooria: moraal saab alguse Jumalast. Moraalne õigsus tähendab olla Jumala poolt tahetud. Kuna moraal on rajatud jumalikule tahtele, mitte sõltumatutele tegutsemialustele, pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Euthyphroni dilemma: Kas Jumal käsib hea, sest see on hea,või on hea sellepärast hea, et Jumal käsib seda. 11. Usk soosib moraalset elu, kuna mitmed usulised teesid toetavad moraaliprintsiipe. Näiteks tulevaste põlvede eest hoolitsemine. 12. Moraaliprintsiipide tunnused: preskriptiivsus,universaliseeritavus,üleskaaluvus,avalikkus,teostatavus. Universaliseeritavus tähendab seda, kas ettekirjutust saab laiendada kõigile inimestele
Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele Kantiaanlusega, mis on nime saanud saksa filosoof Immanuel Kanti järgi, viidatakse esimest tüüpi eetikateooriatele; konsekventsialismiga, mis on nime saanud ingliskeelsest sõnast consequence (tagajärg), Kant leidis, et teo olemuse alusel hinnangu andmiseks peaksime vaatlema kavatsusi (mida tegija taotleb) ja tegutsemisaluseid (miks ta seda taotleb) ehk teo maksiimi ning küsima: kas see maksiim võiks kehtida üleüldise seadusena Transparency International, Korruptsioonivaba Eesti 2012. "Korruptsioonivastase võimekuse uuring: Eesti" Lugeda: lk. 9- 18, 235-239: http://transparency.ee/cm/files/eesti_korruptsioonivastase_voimekuse_uuring_2012_0.pdf (9-18) Analüüsi metoodika kattub suures osas TI sekretariaadi välja töötatud NIS standardmeetoodikaga, kuid siiski on mõned
käsud. Nad ammutavad oma kehtivuse tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud, ja nad tähendavad "Jumala poolt kästud". Ilma Jumalata poleks üldkehtivat moraali. Moraaliseadus samastatakse jumaliku tahtega. Kolm teesi: - moraal saab alguse Jumalast. - Moraalne õigsus Jumala poolt tahetud. Moraalne väärsus Jumala tahte vastane. - Kuna moraal on rajatud jumalikule tahtele, mitte sõltumatult eksisteerivatele tegutsemisalustele, siis pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Ta annab au Jumala kõikvõimsusele. Kui Jumal poleks moraali allikas, tunduks ta justnagu vähem suveräänne või meie elus vähem vajalik. Autonoomia tees eitab JKT teese: eetika on autonoomne ja isegi Jumal peab alluma matemaatika seadustele. JKT näib muutvat ülearuseks "headuse" omistamise Jumalale. Kui me ütleme "Jumal on hea", mõtleme, et omistame Jumalale mingi omaduse. Aga kui hea tähendab lihtsalt "see, mida Jumal käsib või tahab", ei omista me Jumalale mingit omadust
2. Moraalikeel on imperatiivne ta käsib (ei kirjelda). 3. Moraalikeel on suunatud veenmisele. Püüab mõjutada teiste inimeste tegusid. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks; kiida sina ka." Emotivismi kriitika 1. Emotivism oma verifitseerimisnõudega ei allu iseenda kriteeriumidele (ning on seega mõttetu). 2. Emotivistliku käsituse kohaselt on raske eristada ratsionaalseid tegutsemisaluseid veenvast manipuleerimisest, sest mõlemad taanduvad samale alusele. 3. Moraaliotsustused on universaliseeritavad. 4. Universaliseeritavus annab võimaluse vaielda (mitte üksnes emotsioneerida) õige ja väära üle. Kas võime teada tõde? Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed.
annaabi.ee 
