36. VanaVene riik VanaVene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegustenud viikingite/varjaagidega. VanaVene riik oli paljurahvuseline. Aastasadade jooksul sulandusid eri keeli kõnelevad rahvad ning hakkasid lõpuks kõik rääkima vene keelt. Kuigi osa VanaVene riigi elanikke ning ka valitsejaid olid juba varem ristitud, võttis suursürst Vladimir Püha Bütsantsi vaheldusel ristiusu ametlikult vastu 988. aastal
aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula kohandas selle Eesti olude ja ärkamisaja ideedega. Ta kirjutas etendusele laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Lisaks pidi ta veel parukate, kostüümide ja jumesuse pärast muretsema. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Sel ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. 1871. aastal loodi Estonia Selts. 1873. alustas Koidu Selts näiteringi. Laulu- ja mänguselts Koit oli tegustenud 1869. aastast meeskoorina, põhikiri kinnitati 1871. aastal. Koidu Seltsist arenes välja Ugala Teater. 1881. asutati Võru Kandle Selts, tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis, 20. sajandi algul ehitasid nad endale teatrimaja. Erik Hans Sepp 11E 1882. aastal rajas ehitusmeister, seltsi- ,teatri- ja muusikategelane Abram Siimon Toilasse
jäi see linnu meinhardi omadusse, see mehitati osaliselt saksamaalt toodud sõjameestega,alles siis nõustus kirikut ehitama. 1186 lasi Meinhard ehitada meistritele suurema kivikindluse Holmi kindluse (kirkusaar) lätipäraselt Märtinsala,saar keset Väina jõge,ükskülast 7 km mere poole.See kindlus oli suurem ja vägem pasteltüüpi linnus, 1186 asastal pühitseti esimene üksküla piiskopp,ei tegustenud üksi oli abiks palju preestreid.Üks nimi teada preester Theoderich,kes jõudis oma ristisusutamis retkedel Väina jõelt Koiva jõele,suurimaks saavutuseks jäi Koiva Liivlaste Kaupo ristiusustamine. Meinhard jäi ristiusu levitamisel rahumeelseks.Ta ei jõudnud alustada ristisõda.Henriku liivimaa kroonikale 1196 aastal tahtis liivimaalt väljapääseda et suunduda Bremenisse,aga liivlased ei lasknud teda maalt välja.