Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, lause keskmes on eldis ehk tegusna prdeline vorm (Aksel sb pirukat). Lauselhend- eldiseta snarhm, mille peasnaks on tegusna kndeline vorm, kige sagedamini nud-, tud-kesksna, des- ja mata-vrom (Ked pestud, istuti lauda). Lihtlause- lause, mis vljendab hte tegevust ja milles on ks eldis (Isa triigib). Liitlause- lause, mis vljendab kaht vi enamat tegevust- lauses on kaks vi enam eldist (Vend luuletab, de puurib). Lisand- nimisnaline tiend, mis vljendab lauses phisna mistet teis(t)e
################################################################################ ## # Futur proche # (lhitulevik) - koosneb mitmest osast. nt. aller(minema) (oleviku prdes) + VERBE (infinintif aka TEGUSNA ALGVORMIS) Prded: Je vais Tu vas Il/Elle va Nous allons Vous allez Ils/Elles vont Nt: Je vais aller/faire/dire/manger jne!!!!!! ################################################################################ ### # Futur simple # (lihttulevik) Tuleviku lpud: Je ...-ai Yu ...-as Il/Elle ...-a Nous ...-ons Vous ...-ez Ils/Elles ...-ont 1) -er & -ir lpuliste verbide(tegusnade) puhul (V.A. ALLER) algvorm + tuleviku lpp nt: * mangerai * finira 2) tegusnad, mislppevad -e'ga nt. prendre:
Do you work hard every day? He/she/It works hard every day. He/She/It does not work hard every day. Does he/she/it work hard every day? We work hard every day. We do not work hard every day. Do we work hard every day? You work hard every day. You do not work hard every day. Do you work hard every day? They work hard every day. They do not work hard every day. Do they work hard every day? NB! Lihtoleviku moodustamisel kasutatakse tegusna ma-tegevusnime vormi, millele ainsuse 3.prdes lisatakse lpp -(E)S. Mnede tegusnade puhl lisatakse -ES: a)kui tve lppkaashlikuteks on ss, sh, ch, x, zz (misses) b)kui tve kaashlikuks on o - (goes;does) c)kui tve lpptishlik on kaashlikule jrgnev Y, mis prdelpu ees muutub I-ks (studies) Ajamrused: every day(week, month, year), often, usually, always, sometimes, etc.
Too niteid nii poolt- kui ka vastuargumentidele. Tugine jrelduste ja kokkuvtte tegemisel nidetele. 7. Kokkuvte Sama pikk kui sissejuhatus (u 2-3 lauset, 1/10 tst). Peab sisaldama vastust sissejuhatuse pstitatud probleemile. Vid korrata teemaarenduse mtteid Ei tohi sisaldada uut infot. Vib pstitada uusi ksimusi. 8. igekiri Kirjuta loetava kekirjaga. Iga lause on tislause, st sisaldab tegusna. Ligud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Vldi snu kik, alati jne. Vldi slngi, simu, vingumist. Mtle koha- ja isikunimede igekirja peale. Lpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud ksimus vi sissejuhatuses pstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kik ligud puutuvad teemasse?
juttu ka muust, sealhulgas Jumalast, kes jääb loodusest väljapoole. Sõna "metafüüsika" ongi hakatud tõlgendama ka kui looduse suhtes teispoolse uurimist. Aristotelese petus kategooriatest. Maailmas olevat 10 philist kategooriat (tähtsuse langemise järjekorras): a)substans (nimisna) b)kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) c)kvaliteet (asjade sisu-om.s) d)relatsioon (vrdlus, küsimus missugune?) d)asukoht (kohamäärus) e)aeg (küsimus millal?) f)tegevus (tegusna) g)tehtavus (mida antud asjaga tehakse) h)asend (küsimus kuidas?) i)omamine (millega on isik vi ese varustatud) 4 esimest kasutatakse igapäevaelus, ülejäänud on filosoofiateaduse jaoks. Sama teises vormis: Aristotelese kategooriad 2 philist: substants (mis on loomus, olemus) ja aktsidents (see, mis omistatakse substantsile) hulk, kvantiteet -kaks küünart kvaliteet -valge suhe -kahene koht -väljakul
Hiindlastel 50 000 iga päev kasutuses. Oleneb, kas haritud in või vähem KEEL JA KÕNE haritud in. Sümbolid on nimetatud, iggale on nimi antud. Keskus on teporaalsagaras. Kui nimesid ei leia, sis temporaalsagarst probleem. Tegusna ei leia siis frontaalsagar. Lingvistid mõtlevad teisiti kui neronoloogid, abstraktne kokkulepitud märkide süsteem. Uusi Frontaalsagar ona ction, tegevuse piirkond, otusstab, mõtleb, paneb keäd ja jalad liikuma ja sõnu tekib juurde ja lepitakse kokku, et kasutame teatud tähenduses. Kindlatel reeglitel
annaabi.ee 
