1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefitsient indeksid, kvantitatiivne, kvalitatiivne, alusindeks, lihtindeks, individuaalindeks ühismõõdustamine agregeerimine, ahelindeks alusindeks alusindeks ahelindeks ahelindeks teguriindeks, hindade muutumisest põhjustatud käibe muutus indeksanalüüs muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks muutuva struktuuri indeks, struktuurinihete, püsiva struktuuri tinglik hind, struktuurinihete indeks tööviljakus fisheri indeks, laspeyres indeks, paasche indeks test 5 vastandsündmuse tõenäosus sõltumatud statistiline tõenäosus, klassikaline tõenäosus, täielik süsteem teoreetiline tõenäosus, tinglik tõenäosus välistavad
kvalitatiivse üksiktunnuse ajalist muutmist Üldindeks - Väljendavad ebaühtlase koostisega liitkogumi ajalist muutumist nt tarbijahinnaindeks, tootjahinnaindeks, börsi indeksid. Ühismõõdustamine - indekseeritava suuruse läbikorrutamine ühismõõdustajaga. Ühismõõdustatud suuruste ühendamisel ehk agregeerimisel saadakse agregaatsumma. Koondindeks – väljendavad korraga mitme teguri muutumist. Nt käibe indeks (korraga nii hinna kui koguse muutumine) Teguriindeks - ainult ühe teguri muutumine, teiste tegurite mõju on elimineeritud. Nt: hinna indeks või koguse indeks Mahuindeks – Hinnaindeks – Koondindeks – 5. Jaotusseadused Juhuslik suurus - suurus, mis katse tulemusel omandab juhuslikult ühe ja ainult ühe oma võimalikest väärtustest. Nt: Täringuviskel saadud silmade arv, loengut külastavate üliõpilaste arv Diskreetne suurus – väärtused on isoleeritud, erinevad üksteisest mingi lõpliku arvu võrra
Need on baas- või ahelindeksid. Liitindeks - mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Individuaalindeks - mõõdab kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või üksiktunnuse suhtelist muutumist. Üldindeks - väljendab ebaühtlase koostisega kogumi (liitkogumi) suhtelist muutumist (Lihtindeksite teatud keskmisi nimetatakse üldindeksiteks. Üldindeksid iseloomustavad mitmetegurilisi näitajaid: koondindeks näitab nende üldist muutumist, teguriindeks aga üksikute tegurite mõju): x koondindeks - väljendab korraga mitme teguri muutumise mõju x teguriindeks - mõõdab ainult ühe teguri muutumist ning milles teiste tegurite mõju on elimineeritud. Üldiselt näitab teguriindeksi väärtus uuritava näitaja keskmist muutust, olles vastavate individuaalindeksite aritmeetiline või harmooniline keskmine. Indeksisüsteem - omavahel seotud üldindeksid.
Millal suurus X vähenes, võrreldes eelmise aastaga? 00,01,07,08 Diagrammil on toodud suuruse X alusindeksi dünaamika. Mitu protsenti oli suuruse X 2003. a. väärtus suurem väärtusest 2000. aastal? 62,5% 9. Millise valemi järgi arvutatakse ahelindeksit? yt tähistab suuruse y väärtust ajaperioodil t, y0 tähistab suuruse y väärtust baasperioodil. 10. Indeks, mis mõõdab kahest koos toimivast tegurist ainult ühe muutumist, on teguriindeks 11. Milline valem võimaldab leida indeksit, mis kirjeldab ainult hindade muutumisest põhjustatud käibe muutust? p on hind ja q kogus. 12. Ettevõte toodab erinevaid tooteid. Toodangu kogumaksumuse muutuste analüüsimiseks kasutatakse indeksanalüüsi. Kui hinnad tõusid 8% ja toodangu maht 3,4%, siis mitu protsenti kasvas kogumaksumus? 11,7% 13. Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri
annaabi.ee 
