asendamise piirmäära ja suhtelist tegurihinda. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise 𝑀𝑃 𝑤 piirmäär võrdne suhtelise tegurihinnaga (− 𝑀𝑃 𝐿 = − 𝑟 ). 𝐾 Et nii kapitali kui tööjõu piirtoodang ei muutu, jääb samaks ka tehnilise asendamise piirmäär (MRTS=-0,542). 𝑤 5 Küll aga muutub suhteline tegurihind − 𝑟 = − 20 = −0,25 Nüüd on tehnilise asendamise piirmäär kõrgem kui suhteline tegurihind. Seega ei ole praegune tootmisotsus optimaalne ja ettevõte saaks kulusid vähendada kasutades rohkem tööjõudu ja vähem kapitali. Näiteks, kui ettevõte kasutaks seitset ühikut tööd ja ühte ühikut kapitali, oleksid kulud: 𝑇𝐶 = 5 × 7 + 20 × 1 = 55 6. Olgu tegemist kalameeste ühistuga kellele kuulub neli kalade suitsetamise tehast. Tehased erinevad
a) Õige b) Vale 12. Tööjõu keskmise toodangu arvutamiseks jagame tööjõu hulga toodanguga. a) Õige b) Vale 13. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär võrdne suhtelise tegurihinnaga. a) Õige b) Vale 14. Piirtoodang on alati suurem kui kogutoodang. a) Õige b) Vale 15. Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. a) Õige b) Vale 16. Tehnilise asendamise piirmäär ja suhteline tegurihind on alati võrdsed. a) Õige b) Vale 17. Ainult turumajanduses saavad ettevõtted teha optimaalseid tootmisotsuseid. a) Õige b) Vale 18. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 19. Kui lisanduva töölise piirtoodang on madalam võrreldes eelmise töölise piirtoodanguga, on tegemist kaheneva piirtootlikkusega. a) Õige b) Vale 20. Piirkulu suurus sõltub fikseeritud kuludest.
nõutava töö kogus sõltub palgamäärast, nõutava kapitali kogus sõltub intressimäärast ning nõutavad maa kogus sõltub rendist. Seega, kui tootmisteguri hind langeb, siis selle teguri nõutav kogus suureneb. Joonisel 11.1 iseloomustab tootmistegurite pakkumist kõver S. Tasakaaluhind kujuneb välja tootmistegurite nõudluse ja pakkumise kõverate lõikepunktis. Seega oleks tasakaalupunktis tootmistegurite kaubeldav kogus QF ja tegurihind PF Sissetulekute lähenemisviis: Tarbimine, säästmine ja investeerimine. SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. SKT elaniku kohta arvestamiseks jagataksesisemajanduse kogutoodang elanike arvuga. Rahvamajanduse kogutulu moodustab sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja välismaalt tootmistegurite
See tähendab, et nõutava töö kogus sõltub palgamäärast, nõutava kapitali kogus sõltub intressimäärast ning nõutava maa kogus sõltub rendist. Seega, kui tootmisteguri hind langeb, siis selle teguri nõutav kogus suureneb. Joonisel 10.1 iseloomustab tootmistegurite pakkumist kõver S. Tasakaaluhind kujuneb välja tootmistegurite nõudluse ja pakkumise kõverate lõikepunktis. Seega oleks tasakaalupunktis tootmistegurite kaubeldav kogus QF ja tegurihind PF. Tulu mida see tootmistegur saab on võrdne tema hinna ja kaubeldava koguse korrutisega. Joonisel iseloomustab tootmisteguri hinda vahemaa nullpunktist punktini PF ja kaubeldavat kogust vahemaa nullpunktist punktini QF. Teguritulu on nende kahe korrutis. Teguri hind S PF Teguritulu
annaabi.ee 
