II H, i ja j 1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu hahetama - ahhetama haruharva, uudishimu, hüsteeria 2. Eestikeelsete sõnade lõpus on üks h aitäh, oih, ah, jah 3. i ja j kirjapildis · i kirjutatakse silbi lõpus, j silbi alguses Maias Maia osutus miniaks. Üks variant oli varieerida orienteerumisel orienti puudutavaid küsimusi varjatult. · ij tegijanimedes või liitsõnades fantaseerija, ootaja, meteoriidijärv *+ paratamatud erandid, nt. tegija, olija · üi olemas ainult kahes sõnas: rüiu, süit · ji ainult mõnes võõrsõnas: projitseerima, jidis III KAASHÄÄLIKUÜHEND Reegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse tähed ühekordselt. lõplik, bors, metalne *See reegel ei kehti neljal erineval juhul: erand 1: liitsõnad: tippsportlane, kammtehnika erand 2: l, m, n, r järel ülipikk s: valss, marss
-GI, -KI 1. Helitud häälikute järel kirjutatakse rõhuliide ki : kasski , vendki,haabki 2. Helilisele häälikule liitub gi : vihmgi,kanagi,kohvgi,koorgi,mahlgi,kanngi I ja J ÕIGEKIRI Silbi alguses kirjutatakse J : maja , oja, materjal Silbi lõpus kirjutatakse I : maias, hoia,seeria NB! Ojja , majja, tujju Ü ja i järel ei kirjutata j : süüa,müüa,püüa,käiatud, saiad, preemia J kirjutatakse ü ja i järele ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija , tulija, müüja, elektrijuhe KIRJAVAHEMÄRGID 1.Koondlauses on korudvad lauseliikmed , mis eraldatakse koma,sidesõna või koma ja sidesõnaga. Koma pannakse : kuid,aga,vaid,ent ette Ei panda: ja , ning,ega ,või,ehks nii.. kui ka ette Mõttekriips- siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna 2.Lisand Eeslisandile koma ei panda Lisand eraldatakse põhisõnast komadega ainult siis , kui ta asub põhisõna järel .
- Liitsõnade kirj sõnade kirjapilt ei muutu: raudtee, kuldsõrmus - Ka sõna lõppu lisanduva liite korral jääb sõna kirjapilt muutumatuks:leibkond - Sõna käänamisel või pööramisel jääb sõna algvormi kirjapilt muutumatuks: moodne - NB! (hõlpus): hõlpsa, ergas: erksa - Võõrsõnades:asbest, anekdoot, röntgen - h, i ja j õigekiri_ - ü ja i järel ei kirj j: süüa, müüa, püüa - j võib olla ü ja i järel ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija, elektrijuhe - Võõrsõnade õigekiri: - b, d, g sõna alguses:banaan, doping, giid - tähed f, s, z, z: firma, zooloog, sampus, looz - pikad täishäälikud esimesest silbist tagapool: akadeemia, marinaad, galerii - pearõhk esimesest silbist tagapool: minniatuur, narkootikum, idee - o esimesest silbist tagapool: auto, logo, stereo.
Õigekiri sellele sobiva lõpumärgi; Tähestiku järjekord. Täis- ja kaashäälikuühendi kirjutab etteütlemise järgi õigekiri. Täis- ja suluta kaashääliku pikkuse kordamine, sisult tuttavat teksti ja sulghääliku pikkuse eristamine ja õigekiri. k, p, t s-i ja h kontrollib kirjutatut näidise kõrval. i ja j õigekiri (v.a võõrsõnades ja tegijanimedes). järgi (3040 sõna); h sõna alguses. Sulghäälik oma- ja võõrsõnade alguses. koostab kutse, õnnitluse, teate, e-kirja; kirjutab Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes, eakohase pikkusega tuntumates kohanimedes. Väike algustäht õppeainete, loovtöid (ka kuude, nädalapäevade, ilmakaarte nimetustes
annaabi.ee 
