võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine' 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste. Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse ja vaimse tegevuse mooduste ning käitumismallide kogum, mis on objektiveeritud esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele). 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus.
isiksustest ja keskkonna tingimustest. ROLLI PIIRITLEMINE - oma rolli muutmine isiklikest huvidest ja eelistustest lähtuvalt. PIIRITLEMINE ÜLESPOOLE - rollile liidetakse teise, enam väärtustatud rolli elemente, PIIRITLEMINE ALLAPOOLE - rollist jäetakse välja vähemväärtustatud elemente - viib süvenevale rollijaotusele grupis. TEGEVUSVAHENDITEGA LIIALDAMINE - rolli tähtsuse tõstmine esinduslike ruumide, tegevusvahendite jm. abil. 7. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused.
käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste. Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse ja vaimse tegevuse mooduste ning käitumismallide kogum, mis on objektiveeritud esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele). 6. Postmodernse kultuuri eripära 1. Pinnapealsus ja situatiivsus. Ei eristata nähtumust olemusest ega tegelikku näilisest. 2. Episoodilisus. Ajalugu kaob. Olevik ei ole mineviku jätk. 3. Simulatsioon ja virtuaalsus. Tegelikkus on üha enam märgiline. 4. Ka inimesel kaob vajadus vahetu kogemise ja nägemise järele. Kultuur on sagedamini koopia kui originaal