kuuluvus SS-üksuste koosseisu suudeti tuvastada või mitte. Üldistatult võib öelda, et enamik endistest sõjaväelastest sai siiski kas põgeniku või DP staatuse. Eesti põgenikud koondusid valdavalt DP-laagritesse USA ja Briti okupatsiooni tsoonides Saksamaal. Suurima eesti kogukonnaga laagrid asusid Geislingenis, Augsburgis ja Lübeckis, kus igaühes elas tippajal mitu tuhat eesti põgenikku. Nende elu hakkasid korraldama pagulastele orienteeritud, kuid ka laiema tegevusulatusega rahvusvahelised organisatsioonid, erinevad vabatahtlikud ja vabaühendused. 1945a. veebruaris sõlmisid Inglismaa, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid allkirjastatud Jalta kokkulepete lisaprotokolli, kus sõlmiti sõjajärgse pagulaste jaoks olulisim leping, mis sätestas, keda tuleb või saab repatrieerida (tagasi saata kodumaale). Pärast Jalta kokkulepete allkirjastamist, loodi UNRRA (ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon) juurde DPde
WLAN adapterit on võimalik sobitada sülearvutites kasutatava PCMCIA kaardiga · WiMAX: · WiMAX (World Interoperability for Microwave Access) · 2001.a. loodud organisatsioon World Interoperability for Microwave Access, Inc. (WiMAX) tegeleb laiaribalise traadita võrgu standardi IEEE 802.16 arendamisega ja sertifitseerib sellele standardile vastavaid seadmeid. Sertifitseeritud seadmetel on WiMAX'i märk: · WiMAX on kiirem (kuni 70 Mbit/s) ja suurema tegevusulatusega (kuni 50 km) kui Wi-Fi (mõnikümmend meetrit), kuid ei ole viimasega konfliktis ning nad pigem täiendavad teineteist. Näiteks sobib WiMAX Wi-Fi kuumkohtade ühendamiseks Internetiga. Kiirus 70 Mbit/s on piisav näit. enam kui tuhande koduarvuti varustamiseks 1 Mbit/s internetiühendusega. · WiMAX'i esimene variant (IEEE 802.16) nägi ette sagedusala 10-66 GHz, IEEE 802.16a lisas sagedusala 2-11 GHz. Wi- Fi'iga
dokumendid. Vanim dokument 1241a. Erasektoris tegutsevad eraarhiivid, järgi jäänud suuremad: Eesti äriarhiiv Balti äriarhiiv Arhiivikeskus Kespriarhiiv (vt järgmisele lehele ) Riigi arhiivisüsteem kannab nimetust Rahvusarhiiv. Seda juhib riigiarhivaar. Rahvusarhiivi koosseisus on Tallinnas asuv Riigiarhiiv, mis võtab vastu arhiiviainest Põhja-Eestis paiknevatelt üle-Eestilise tegevusulatusega asutustelt, ning Tartus asuv Ajalooarhiiv, mis kogub Lõuna-Eestis paiknevate üle-Eestilise tähtsusega asutuste arhivaale. Maa-arhiivid on samuti Rahvusarhiivi koostisosad, kogudes igaüks oma tegevuspiirkonna riigi-, kuid ka omavalitsusasutuste arhivaale. Praeguse seisuga on maa-arhiivideks Harju, Hiiu, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Saare, Tartu, Valga ja Viljandi maa-arhiivid. Mõne maa-arhiivi tegevuspiirkonda kuulub mitu maakonda.
annaabi.ee 
