balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku paremasse maailma. Muusikal ,,Evita" on väga ilus ooper, tempokas ja tegevusterohke, samas seda on hea jälgida ning mõista. Tegevus on väga lihtsalt lavastatud arusaadavalt ja ilma ebaselgete keerukate elementideta, ilma, et teos igavaks muutuks või liiga lihtsakoeliseks. Tegelased on täis elu ja kirge, nad on elegantsed ning erinevate karakteritega. Enim meeldisid mulle esiplaanile toodud massi-ja tantsustseenid, mis olid tõeliselt võimsad. Koreograaf on väga meeldivalt kokku pannud balletitrupi, mis on täpselt sünkroonne ning mis hästi sobib muusikasse
Hakkas kaotama aariavormi, mille asemele tõi pika, tihedalt läbikomponeeritud monoloogivormi. 1843.aastal esietendus ooper "Lendav Hollandlane" Esietendus ei leidnud publiku poolehoidu.Tema rütm ja muusika olid liiga uudsed. Kriitikud ja lauljad suhtusid ooperisse armutult. Alles tulevik tõi kuulsust ja au. 1845. aastal esietendus ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes. Ooper on särav, tegevusterohke, efektsem ja teatraalsem kui "Lendav Hollandlane" 3. LOOMINGUPERIOOD 1854-1882 1864. aastal sekkub Wagneri ellu Baieri kuningas Ludwig II. Ludwig oli vaimustuses Wagneri loomingust.Ta on täielikult Wagneri lummuses ning tasub Wagneri võlad, kingib maja ja aitab teatri ehitamisel. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel. WAGNERI TEATER
armastusest Veenuse juures. Puhkeb skandaal, Tannhäuser tahetakse tappa. Elisabeth palub maakrahvi, et mees saaks oma süü lunastada -- paluda paavstilt armu. Kui paavst ei andesta, siis Tannhäuser on lindprii. Paavst ei andesta ja Tannhäuser tahab tagasi minna Veenuse riiki. Eemalt kostab leinalaulu -- leinarongkäik kannab Elisabethi surnukeha, kes lunastas oma surmaga Tannhäuseri süü. Palverändurid teatavad imest -- paavsti kepile kasvasid rohelised lehed. Ooper on särav, tegevusterohke, efektsem ja teatraalsem kui "Lendav Hollandlane". Tannhäuser on ühelt poolt mässaja, kes ei tunnista reegleid, silmakirjalikkust; teiselt poolt elumõnude nautija, kellele saab saatuslikuks eetika reeglite eiramine. See rahutus on omane 1848 -- 49 aasta Saksamaa noorusele, revolutsiooni sündmuste keerises. Eelpool nimetatud 3 ooperit lavastusid mitmel pool Saksamaal -- Dresdenis, Berliinis, Hamburgis ja ka Riias. Edu oli näiline. Nende lavastustega
mida saadavad erinevad liigutused ja liikumised, mida lapsed järgivad ja matkivad. Liigutused ei ole juhuslikud, vaid kooskõlas õpetaja poolt loetud värsi või jutustusega. Lõpetakse vaikselt suletud silmadega seistes, seejärel jäetakse hüvasti ja lahkutakse ruumist. Muinasjutud üks tähtsamaid ja oodatuimaid osa päevakavas. Läbi muinasjuttude antakse lastele edasi elutarkusi, samas on seda meeldiv jälgida, kuna sisu on konkreetne, sündmuste- ja tegevusterohke, siis suudab laps end kergesti nende sündmustega siduda ning luua oma sisemised pildid. Hommikuring ja laulumängud üksteise tervitamine, tähelepanemine ja koosõppimine ühises ringis. Ring kui vorm mõjub lapsele jätkuvalt ja kindlalt, seega turvaliselt. Hommikuringis on olulisel kohal laulumängud, millega kaasnevad kindlad rütmi- ja näpumängud, mille abil vaadatakse, kes on lasteaias kohal ja keda ei ole. Vaba mäng täielikku, tõsist ja segamatut pühendumist nõudev tegevus
väike ja sobituma kuurordi stiiliga. Kuna rannapargis on ruumi veel piisavalt, saab sinna luua teisigi atraktsioone, näiteks vigursõidu pargi. Kuurordimelu ulatuks rannast Rüütli tänavani, kuid jätkuks eramajutuse ja toitlustuse pakkujate soovil teistessegi linna piir- kondadesse. 56 Kesklinn jääks autori arvates Pärnu linnakodanike kooskõlastusel pigem ööelu jaoks. Rannakuurordi külastajad vajavad kõige rohkem võimalust pika ja tegevusterohke päeva järel perega koos istumiseks. Toitlustamine peaks seetõttu olema paindlik ja Eesti pereturistid soovivad süüa saada vähemalt kella kaheni öösel. Väiksemate müügiletti- dega kauplejad saavad rannaparke ja puhkealasid äritegevuseks kasutada kuni jätkub kliente. Peamiselt näevad linnakodanikud sellist tegevust pealelõunast õhtuni. Hiljem domineerivad ikkagi elava muusikaga kohvikud ja söögikohad, kuhu kogu pere lapse-