Piaget, L. Võgotski, jt. Selle teooria toetajate järgi sõltub keele omandamine lapse kognitiivsest arengust ning intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse arengut. J. Piaget´i väitel on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem tajutu jäljendamine, fantaasiakujutlused) ning kognitiivsete struktuuride kujunemine, mis hiljem leiavad väljundi keelevahendite abil. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride (kujutluste) omandamisest (Karlep 1998:224). J. Piaget´i järgi sõltuvad keel ja suhtlemine mõtlemise arengust (Atskasov 2005). L. Võgotski rõhutab lapse suhtlemise (koostegevuse) osatähtsust. Iga omandatav funktsioon jaotub lapse ja täiskasvanu vahel. Tegevuses on vaja lapsel mõista täiskasvanut, kes osaleb tegevuses, ja ka vastupidi (Karlep 1998:245). KOKKUVÕTE Erinevate teooriate kohaselt areneb lapse kõne keskkonna mõjutuste tulemusena. Laps
sest semantiline baas on bioloogiliselt juba olemas, samuti sooritatakse alati ühes ja samad muuteoperatsioonid,nagu teeb arvuti. Keskse üksusena vaadeldakse lauset ning muuteoperatsioonide omandamist käsitsetakse lapse aktiivse ja konstruktiivse tegevusena, mitte lihtsalt maatkimisena. Kognitivistide põhiseisukohad: keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust, intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride(kujutluste) omandamisest. Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused- kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh keelevahenditega. Oluline on koostegevus lapse ja täiskasvanu vahel.Lapse esimesed keeleüksused vajavad kujutlusi, millele toetuda, hiljem vajavad üldistatud kujutlused ja nende sõltumatus situatsioonist keelt. Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline. Operatsioonid: valik, sobitamine, järjestamine, sisestamine;
intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. J. Piaget järgi on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem tajutu jäljendamine, fantaasiakujutlused) ning kognitiivsete struktuuride kujunemine, mis hiljem leiavad väljundi keelevahendite abil. Need struktuurid kajastavad seoseid ruumis ja ajas ning sõltuvad kombineeri mis- ja üldistamisoskusest. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride (kujutluste) omandamisest. Keel on intellekti produkt, mitte vastupidi, väidab J. Piaget. Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused - kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh. keelevahenditega. Reaalset toimingut ja kujutlust ühendavaks lüliks peab J. Piaget imiteerimist. Samal seisukohal on L. Võgotski koolkond. Kuid lisaks rõhutatakse lapse suhtlemise (koostegevuse) osatähtsust. L. Võgotski
annaabi.ee 
