EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne). Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel. Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fi...
iseloomustavad järgmised tunnused: Maailm on imepärane. Aeg ja ruum ei ole määratletud. Julmad elemendid viitavad seostele müütidega Anonüümsed rahvamuinasjutud / kunstmuinasjutud (Perrault, Andersen; Faehlmann) Vladimir Propp muinasjuttude struktuuri analüüs: Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm, mille minimaalseks ühikuks on funktsioon. Samuti kasutavad muinasjutud piiratud arvu tegelasi (Propp eristab 7 tegevusringi) ja funktsioone. Funktsioonid on tegevused või tegevuste tulemused: lahkumine, keeld, keelu rikkumine jne, Propp eristas muinasjutus on 31 funktsiooni. Tegelased varieeruvad, funktsioonid on püsivad ning moodustavad kindla järgnevuse (vrd Vladimir Propp "Võlumuinasjutu morfoloogia" (1928)). Valm Legend Anekdoot KIRJANDUS: Annus, Epp: Kuidas kirjutada aega. Tallinn: Underi ja Tuglase kirjanduskeskus 2002. Genette, Gérard: Die Erzählung. Hrsg. von Jochen Vogt. München 1998.
täiskasvanu ja lapse vastastikust mõjutamist, kus last kasutatakse seksuaalseks otstarbeks. Vastastikune mõjutamine võib ja võib ka mitte tähendada puudutamist. Näiteks võib niihästi seda vanemat inimest, kes kutsub last seksuaalsest tegevusest osa võtma kui ka seda, kes tegelikult selle teoga või kallaletungiga hakkama saab, süüdistada seksuaal- kuritegevuses. "Seksuaalse vägivalla" mõiste kätkeb endas laia tegevusringi: last seksuaalsest tegevusest osa võtma kutsumine; lapse ees suguelundite paljastamine seksuaaltegevuse eesmärgil; oma võimupositsiooni kasutamine noore inimese seksuaalvahekorda sundimiseks; lapse vägistamine; hooldatava lapse sundimine pidevasse seksuaalsesse tegevusse aastate jooksul. Seksuaalkuritööd ühe perekonna raames nimetatakse "kodusiseseks" (intra-familial) ning kuritöö leiab aset siis, kui seaduserikkuja ehk kurjategija on perekonnaliige. Ta võib olla
imed jm asjaolud, mida reaalses elus ei esine. - Muinasjutt on üks peamisi rahvaluule proosazanre, mida iseloomustavad järgmised tunnused: Maailm on imepärane. Aeg ja ruum ei ole määratletud. Julmad elemendid viitavad seostele müütidega - Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm, mille minimaalseks ühikuks on funktsioon. Samuti kasutavad muinasjutud piiratud arvu tegelasi (Propp eristab 7 tegevusringi) ja funktsioone. Funktsioonid on tegevused või tegevuste tulemused: lahkumine, keeld, keelu rikkumine jne, Propp eristas muinasjutus on 31 funktsiooni. Tegelased varieeruvad, funktsioonid on püsivad ning moodustavad kindla järgnevuse. 26. Milliseid muid eepilise teksti liike Te tunnete? Defineerige, tooge näiteid. - Valm on õpetliku sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Valmi tegelasteks on enamasti
3) edu/luhtumine ‘Roll’ ühendab tegevuse ja tegelase, tegelane palju olulisem kui Proppil. Tegevuse situatsioon kujutab endast tegelast valiku tegemise hetkel. 2 rollitüüpi: 1) tegelane kui tegevuse objekt 2) kui initsiaator Rollide kirjeldus paradigmaatiline. Võimalike jutustuste võimalikud tegelased tabeli kujul. Seal ei kirjeldata tegevuste järgnevust. Greimas püüdis samuti luua elementaarset jutustuse konfiguratsiooni, lähtus Proppist (7 tegevusringi e tegelastüüpi). ‘Aktandid’. Käsitleb jutustuse aktandilist struktuuri. Jutustuses 2 struktuuritasandit: aktant kuulub jutustuse süvastruktuuri. Aktor on kangelane, kes esineb pindstruktuuril aga manifesteerib süvastruktuuri. Üks aktant (antagonist kahjur oponent) võib tekstis olla antud eri tegelaste kaudu – ja vastupidi: ühes tegelases, aktoris võib manifesteeruda mitu aktanti. Aktant võrreldav Proppi tegevusringiga.
annaabi.ee 
