JUTUSTUS 11. klass NIMI: Armin Golovanov Jutustus on eepika liik, mis sarnaneb oma ülesehituselt novelliga, olles siiski sündmuste ja tegelasterohke, ning konfliktil pole siin nii olulist osa kui novellis. Klassikalise jutustuse aluseks on sündmustik (süzee), mida viivad edasi tegelased ja nendevahelised vastuolud (konflikt). Need omakorda aitavad luua pinget ja tekitada põnevust. Sündmuste arenedes tegevuspinge kasvab ja avaldub kõige teravamalt haripunktis (kulminatsioon). Sellele peaks järgnema pööre (peripeetia), mis juhib lugeja nii püstitatud probleemi kui ka konflikti lahenduseni (konklusioon). Jutustamise kõrval on oluline osa kirjeldusel, mille ülesanne on luua meeleolu, pakkuda puhkepause, vaadelda tegelasi, ümbrust, esemeid, iseloomustada tegelasi ja sündmusi. Kirjeldada võib tegelasi (otsene ja kaudne), tegevuspaika (ruumiline ja ajaline taust), meeleolusid.
e) ümberütlemine - tabu, eufenism N : põrguvürst, arumrõõm f) sümbol - võrdkuju(asendab nähtust või abstraktset mõtet) g) mõistukõne ehk allegooria N : veski seisab vete pääl h) vastandväljendus ehk oksüümoron N : kuum lumi i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet j) lausekujund - figuur, mõttekordus N : teele, teele kurekesed k) antitees - vastandlike mõtete kõrvutamine N : rõõm:mure l) gradatsioon - tegevuspinge tõus või langus N : must, sinine või punane m) metooriline küsimus - n) inversioon - sõnada ebaharilik kasutamine lauses o) kalambuur - sõnamäng N : arvus 11 ühed ei saali üksteist p) akrostihhon - iga rea esimene tähe moodustav sõna, lugedes teda ülevalt alla r) kõlakujund ehk onomatopöa N : tiu-tiu, liu-liu
saksa valitsemise all üsna pikka aega. Palju sakslasi leidis siit endale eesti rahvusest elukaaslase ja jäi siia paikseks. See süvendas saksa kultuuri imbumist eesti kultuuri. Novell 1)eepika 2)lüürika 3)draama Novell on kindlate vormitunnustega lühijutt. Novell on keskaja lõpus tekkinud kirjanduszanr, mis üllatas oma uudsusega. Novellis keskendutakse kindlale sündmustikule ja sündmused esitatakse kronoloogilises järjekorras. Tegevuspinge kasvab järkjärgult kuni novelli lõpus tuleb ootamatu lõpplahendus. Inimestes tuuakse esile vaid mõni üksik iseloomuomadus. Luuakse niinimetatud valmistegelane, kes tegutseb alati mingi kindla mõtte või tunde ajel. Ekspositsioon- tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi Sõlmitus- antakse sõlmsündmus, millest algab järk-järguline tegevuse süzee Dispositsioon- tegevuse järkjärguline arendamine Kulminatsioon- haripunkt Peripeetia-otsustav pööre tegevuses. Konklusioon-
annaabi.ee 
