ja hiire. Töövahendid peaksid olema sobivalt paigutatud, piisavalt peaks olema käele lauale toetuda. Töölaud peaks olema heletooniline ja matt (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele..., 2001). Kõik aspektid töökohal avaldavad tervisele mõju suuremal või vähemal määral ka see, kuhu on paigutatud igapäevased töövahendid alustades monitorist ja lõpetades klammerdajaga (Sihver, 2009). Töötasapinna tegevuspiirkonnad jaotatakse kolme gruppi (Reimers, 2001): · Esmane ala paikneb töötaja ees keskel. See on ca 20 cm suurune tsoon, kus paiknevad töötajale kõige lähemal olevad esemed (hiir, klaviatuur). Samuti kuuluvad sellesse alasse asjad, mille kasutamisel on vaja jõudu (auguraud, klammerdaja). Esmased tsoonid väsivad käed kõige vähem. · Teiseks alaks loetakse tsooni, kus töötaja käed viibivad perioodiliselt.
39 Samuti võib neid seostada oreli kasutusele võtmisega kirikutes. 35 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 36 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 37 R. Põldmäe, Hernhuutlane Christoph Michael Königseer, 179. 38 Toomas Siitan. Koraaliraamaud Eesti- ja Liivimaal. Tallinn 2000, 58. 39 Karl Leichter. Seitse sajandit eestlaste lauluteel. Tallinn 1991, 14. Suur osa maakirikute vanimaist oreleist on teada kihelkondadest, mis olid vennastekoguduste peamised tegevuspiirkonnad Lõuna-Eestis, nagu näiteks Urvaste, Kambja ja Võnnu. Lisaks sellel oli vennastekogudustega tihedalt seotud ka esimene teadaolev eestlasest orelimeister Johann Thal.40 Lauluraamatud Kuna vennastekoguduse jumalateenistustel pandi suurt rõhku laulmise, siis oli koguduse kesksemaks teoseks lauluraamat. Saksamaal ilmusid vennaste lauluraamatud, mille põhirepertuaar toetus 1704. aastal Halles ilmunud pietistlikule Freylingshauseni lauluraamatule
juhatajad ja tervishoiualal omavalitsuse teenistuses oleva muu personaali määrab ametisse ja vabastab maa- või linnavalitsus vastava maa- või linnaarsti ettepanekul ja teatab sellest registreerimiseks tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele. Haigemajade juhatajateks võib määrata vähemalt viieaastase arstipraktikaga arste, haigemaja eriosakondade juhatajad (ordinaatorid) peavad olema eriteadlased omal alal ja mitte vähema kui kolmeaastase arstipraktikaga.. § 36. Kooli- ja vaestearstide tegevuspiirkonnad määrab maa- või linnavalitsus. Nad töötavad vastavate volikogude poolt maksmapandud juhtnööride järgi. 10 Linnades peavad kooliarstid iga kooli mitte vähem kui kord kahe nädala jooksul vaatamas käima. § 7. Kooliarstid on kohustatud õpeaja vältusel iga päev üks nädal haigeid õpilasi oma alla kuuluvatest koolidest ambulatooriliselt vastu võtma. § 8
annaabi.ee 
