3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts.
käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. Autonoomne moraal – vanemad lapsed on vähem enesekesksed ja tajuvad paremini teiste kavatsusi ühe või teise käitumise korral. 15. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas Kohlberg? Prekonventsionaalne moraal. 1. aste. Naiivne moraalne realism; tegevus peab olema kooskõlas reeglitega; tegevusmotiiviks on karistuse vältimine. 2. aste. Pragmaatiline kõlbelisus; tegevuse motiiviks on soov saada maksimaalset tasu või kasu koos minimaalsete negatiivsete tagajärgedega ideendale. Konventsionaalne moraal. 3.aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse sunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või hukkamõist ja tegelik või kujutletav süütunne. 4. aste. Sotsiaalse süsteemi moraal; tegevuse suunavaks aluseks on
Kõlblus e moraal on ühiskondliku teadvuse vorm (põhimõtted, tavad, normid), mis reguleerib inimeste käitumist sotsiaalse terviku (rühma) piires ja määrab suhtumise teistesse inimrühmadesse. Kõlbeline teadvus on oluliseks lähtealuseks otsuste langetamisel hea ja halva vahel. Kohlberg jaotas kolmeks tasemeks, mis jaotuvad kuueks alaastmeks: Prekonventsionaalne moraal: 1. aste. Naiivne moraalne realism; tegevus peab olema kooskõlas reeglitega; tegevusmotiiviks on karistuse vältimine. 2. aste. Pragmaatiline kõlbelisus; tegevuse motiiviks on soov saada maksimaalset tasu või kasu koos minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale. Konventsionaalne moraal: 3. aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse suunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või hukkamõist ja tegelik või kujutletav süütunne. 4. aste. Sotsiaalse süsteemi moraal; tegevuse suunavaks aluseks on etteaimatav häbiposti