struktuuriga arendusprojekti, kus igal osal ja koodilõigul on kindel koht. Sellisel juhul aga kipub tulemuseks olema ka näiteks lihtsa kalkulaatori puhul mitmeteistkümne kataloogi ning mitmekümne failiga projektipuu, kus rakendusespetsiifilist sisu on siiski vaid paari faili seest. Selline lähenemine võib mugav olla tarkvarafirmade puhul, kus suurte rakenduste struktuur on selgelt välja kujunenud ning meeskond oskab sobilikke lõike kergesti leida. Kui aga tegemist rakendusega, mille tegevusloogika saab kirjeldada paari ekraanitäie programmikoodiga, siis on lühikesel lahendusel oma võlu - eriti, kui selle koodiga peavad hiljem tegelema mitmesuguse taustaga programmeerijad eri arendusvahendite abil. Isegi siis on kompaktne kood vahel mugav, kui on teada, et paari aasta pärast tuleb see süsteemi kasvamise ning nõuete muutumise tõttu märgatavalt ümber teha. Nõuded muutuvad, süsteemid muutuvad, koos nendega peab muutuma ka dokumentatsioon. Sest
lõppkokkuvõttes väga kasulik mõlemale osapoolele. Ühistu (kooperatiiv, co-operative) on kogukondlikule valitsuskultuurile omane ettevõtlusvorm, mis ühendab ühesuguse vajadusega inimesi. Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv. Kuna äriühing tegutseb üksi, siis ostab ta tootmispanused kallilt ning püüab oma toodangut müüa veelgi kallimalt kasumi saavutamiseks. Ühistu tegevusloogika on vastupidine: ühendades paljusid teenuse tarbijaid teeb ühistu hulgiostu, surub seeläbi tarnija hinna kordades alla ning müüb selle teenuse oma liikmetele omahinnaga (seega ostab odavalt ja müüb odavalt). Kõrgema hinna nõudmisel oma liikmetelt ei ole mõtet, sest parimal juhul saaks ühistu liige kasumit sama palju, kui palju ta maksis kõrgemat hinda. Ühistu liikme kasu tekib säästust ning mida enam ta ostab ühistult kaupu või teenuseid, seda enam ta säästab!
• Representatsioon • Ajaleht - enne vaadatakse pilti, siis suurt pealkirja ja alles siis alapealkirja • Veebimeedia - pigem vaadatakse tekste Millal saab aistigutest märk? • Märk on miski,mis seisab millegi teise eest. • Visuaalsed otsingusüsteemid Sõnad: • Diskursiivne - üks sõna korraga • Ortograafia Pildid: • Representatiivne - emotsioone võib olla tohutult palju ühe korraga • Kompositsioon • Tegevusloogika Valik: • Asjakohane valik • Materjali liiasus - materjali olgu rohkem kui vaja • Piisav valik • Volitatud vaataja Grammatika: • Struktuuri reeglite kogum • Määrab kompositsionaalsus Morfoloogia ehk vormiõpetus - kujuõpetus Süntaks ehk lauseõpetus - montaažiteooria Foneetika - valgusteooria Semantika - representatsioon Pildi elementaaromadused: • Kaadrik ehk frame - teles vahendub 25x sec (ajaelement) • Piksel - moodustavad terviku (ruumielement)
proportsianaalsuse kõik selle, mis omane kiriku vaatemängule. Huvitab vähe karakterite loogika ja tegevuse seotus. Sisulised asjad asuvad tahaplaanile. Esikohale asuvad vaatemängulisus, pilgupüüdvus, perfektsus. Hilised miraaklid kuuluvad terviklikult juba sellesse kultuuritüüpi. Tekib uus oma parameetritega kultuuritüüp. Kõige lopsakama varjundi saab 15. sajandi müsteeriumites. 14. sajandi müsteeriumitel oli ühisjooni: dramaturgia allakäik/taandareng, tegevusloogika eiramine, kaldumine välisesse efektsusesse, polnud koha- ega ajapiiranguid, valitses teine kultuuriline genotüüp. Müsteeriume võidi etendada nädalaid, praktikas võis kesta kuid. Neid võidi mängida üle kogu linna terve linn oli haaratud etendusse. Huvitav oli spetsiaalsete vankrite kasutuselevõtt, mis olid levinud Madalmaades ja Inglismaal. Nendel vankritel oli kaks korrust ülakorrus moodustas poodiumlava,
annaabi.ee 
