funktsioneerimise aluseks. Ühiskondades toimuvat sotsiaalset mobiilsust ja avatuse astet iseloomustab Sorokini koostatud tabel eri aegadel ja eri riikides toimunud poliitilisest mobiilsusest. Tabel näitab kui suur osa madalamatesse klassidesse kuulunud valitsejatest ja monarhidest jõudis ühiskonna kõige kõrgemale positsioonile. Miks toimub sotsiaalne mobiilsus? S. M. Lipset'i ja R. Benedix'i arvates on selleks igas ühiskonnas kaks põhjust: 1 Nõudlus võimetele(andekusele) muutub tegevusliigiti. Ükskõik kuidas muutub ühiskond, varem või hiljem muutuvad nõudmised erinevatele positsioonidele ja nendele kes neid täidavad. Muidugi on selge, et valitsevad grupid püüavad seda ignoreerida, mitte lubades andekaid alamkihtidest kõrgematele positsioonidele. Selline situatsioon kutsub esile pinged ja uue grupi sünni, mis esitab väljakutse vanale traditsioonilisele hierarhiale. 2 Muutub ka võimekuse(andekuse) pakkumine . Mitte mingi eliit või valitsev klass ei
Üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise (kas tõusev või langev). Majandus vajab seda, et iga indiviid saaks ära kasutatud seal, kus temast on kõige rohkem kasu. Avatud klassidega ühiskonnas (industriaalühiskonnas, postindustriaalses ühiskonnas) on vähemalt teoreetiliselt sünnipärane ettemääratus vähenenud ja võimalik igasugune individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalse mobiilsuse toimumiseks on kaks põhjust: nõudlus võimetele (andekusele) muutub tegevusliigiti; muutub võimekuse (andekuse) pakkumine. 16. SKP riigi konkurentsivõime näitajana Viimase kümne aasta majanduspublikatsioonides mõistetaksegi riigi konkurentsivõime all tihti lihtsalt riigi rikkust, enamasti SKP absoluutsuurust või SKP-d ühe elaniku kohta. SKP püüab mõõta riigi heaolu ja arengu muutusi toodangu, tarbimise ning elanike sissetulekute kaudu. Tehingute suurenev arv peaks viitama suurenenud tarbimisele, tootmisele ja
langev). Majandus vajab seda, et iga indiviid saaks ära kasutatud seal, kus temast on kõige rohkem kasu. Avatud klassidega ühiskonnas (industriaalühiskonnas, postindustriaalses ühiskonnas) on vähe- malt teoreetiliselt sünnipärane ettemääratus vähenenud ja võimalik igasugune individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalse mobiilsuse toimumiseks on kaks põhjust: nõudlus võimetele (andekusele) muutub tegevusliigiti; muutub võimekuse (andekuse) pakkumine. Suur mõju on ühiskonnas toimuvatel strukturaalsetel muutustel. Näiteks ei vajata enam nii palju põllutöölisi, lihttöölisi jt. Seega on lastel juba objektiivsetel põhjustel raske käia vanemate jälgedes. Haridussüsteem võimaldab neil aga õppida uusi elukutseid, mida varem polnud või mille “tähtsus” ühiskonnas on muutunud.
annaabi.ee 
