President Willigrode kaitses segakoore. Luteri püastorid olid segakooride vastu ning esitasid mitmeid, ka moraalseid argumente sega- ja meeskooride mitmepäevase kokkutuleku vastu. Laulupeol olidki ainult meeskoorid. Mõnigi laul tuli seetõttu meeskooride jaoks ümber seada. Segakoore ei olnud ka teisel laulupeol (1880), küll aga kolmandal (1881). Seal võtsid nad osa üksnes võistulaulmises. Teine oluline problöeem korraldajatele oli laulupeo majanduslik pool, sest mingit tegevuskapitali ei olnud. Koidula algatusel laulupeo toetuseks korraldatud loterii jäi vähese osavõtu tõttu ära. Rahval lasus veel mõõdunud näljaaastate koorem. Toimkond pidi teostama ehitusi, hankima rinnamärgid, trükkima noodid ning majutama lauljad. Reisi- ja toidukulud jäid osavõtjate kanda, kortereid saadi tartlaste kodudest jm. Pileti hinnad määrati võimalikult madalad: 20- 50 kopikat, kolmandal päeval ainult 10 kopikat. Laulupeo noodikogu trükiluba
peamiselt segakoorid. Linnades aga hoopis meeskoorid. Segakoorilaul vastas paremini eestlaste muusikatraditsioonile (Palamets, Hillar 1994:8). Jannsenile oli aga eeskujuks saksa meeskooride laulupeod ning ta nõudis laulupeole ainult mehi. Eestis oli ka palju segakoore, kuid nemad jäeti peole kutsumata. See tähendas paljudele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11). Suuri raskusi tekkis peo majandusliku poolega, sest peakomiteel ei olnud üldse tegevuskapitali. Annetuste saamiseks pöörduti avalikkuse poole, kuid toetusi kogunes liiga vähe. Jäi üle loota vaid 6 heale sissetulekule peo kordamineku korral. Õnneks andiski pidu piisavalt raha, et tasuda kõik võlad ja raha jäi isegi üle (Palamets, Hillar 1994:9). Peo korraldamisele kulus kokku 1173 rubla, peoga tuli sisse aga lausa 2082 rubla, nii et ülejääk küündis 909 rublani (Palamets, Hillar 1994:19).
.. JT lootis alati, et asjad lahenevad iseenesest. 1930. a juulist sai P väljaandjaks KÜ Postimees. JT sisuliselt kinkis Postimehe ühisusele, et maj olukorda päästa. Ärijuht viitas P raskepärasele sisule, kuid JT soovis jätkata õpetliku sisu pakkumist. JT oli ÜLIKRIITILINE kommertsialiseerunud E ajakirjanduse vastu ega lubanud Postimehe sisul kalduda meelelahutuse suunas! Osa KÜ võlgu võttis JT enda kanda. 1930 hindas ekspertgrupp KÜ täiesti elujõuliseks, kuigi tegevuskapitali oli vähe. 1931 saneerimine, palve pankadele, et nad külmutaksid P võlad ja protsentide arvestamise. Ümberkorraldused ja uued äriplaanid tõid pos tulemuse: 1935 oli äriseis tunduvalt parem, ühisus oli maksujõuline. JT kritiseeris P-s Pätsi kui riigivanema otsuseid, propagandatalituse töölerakendamist, Riigikogu laialisaatmist jne, vaidles Kaja-ga kui valitsuse mitteformaalse häälekandjaga, kuni valitsuse kritiseerimine ära keelati (1934). JT
annaabi.ee 
