hoolitsema, kui poisid mängivad.Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama pigem elu vahetute vajadustega ja et närvisüsteem, mitte pikka aega tegevusetuna olemine, stimuleerib mängu. ,,Nii juhtub, et rohkem arenenud olevustel jääb sageli koheste vajaduste rahuldamisest energiat üle, /---/ mistõttu tekib kalduvus kasutada liigseid ja kasutuid oskusi, mis on olnud rakenduseta." Spenceri käsitlusviisi nimetatakse ,,liigse energia" teooriaks. HALL 1844-1924 Mäng on käitumine, mis on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga.
sajandi lõpus (Whitbread 1972).[1] Herbert Spencer Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama pigem elu vahetute vajadustega ja et närvisüsteem, mitte pikka aega tegevusetuna olemine, stimuleerib mängu. ,,Nii juhtub, et rohkem arenenud olevustel jääb sageli koheste vajaduste rahuldamisest energiat üle, /---/ mistõttu tekib kalduvus kasutada liigseid ja kasutuid oskusi, mis on olnud rakenduseta." Spenceri käsitlusviisi nimetatakse ,,liigse energia" teooriaks. [1] Karl Groos 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses avaldas Groos kaks mõjukat tööd The Play of Animals (,,Loomade mäng") (1898) ja The Play of Man (,,Inimese mäng") (1901)
tõeotsija. Ta läheneb lapsele uurijana, kelle eesmärgiks on avastada lapse kordumatu arenguvalmidus, mitte õpetada talle oma teooriaid. *On lapsel võimalus treenida pidevalt toimetulekut raskemate ülesannetega, tekib tal vastav harjumus. Pärast tööd on laps rahul, Ta liigub rühmatoas ringi, justkui igavledes. Niisugune mõttepaus on väljahingamine, lõõgastumine. Antakse lapsele võimalus rahulikult tegevusetuna olla ja uut tegevustsüklit ise algatada, süveneb algatusvõime, isetegutsemine muutub harjumuseks. Terviklik tegevustsükkel nõuab pikemat aega(kolm tundi) ja täiskasvanu peab päevakava koostamisel sellega arvestama. Ka aeglasematele lastele tuleb jätta võimalus läbida nii kergem kui keerulisem töö algusest lõpuni. Vahelesegamine tekitab rahulolematuse tunde, mis kasvab üle rahutuseks. * Kui iseseisva tegevuse tsükkel on läbitud, toimuvad ühistunnid
annaabi.ee 
