Pedagoogika ajalugu-uurib pedagoogilisi teooriaid, kasvatuse sisu ja meetodeid ajaloo erinevatel perioodidel, mis tihti moodustavad suhteliselt iseseisvaid pedagoogika harusid: rahvapedagoogika, sõjapedagoogika, pere kasvatuse pedagoogika, õiguspedagoogika, ravipedagoogika. Pärilikkus-inimese üksikuid omadusi ja kogu individuaalset arengut tervikuna mõjutavad organismide omadused, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Aktiivsus-inimese olemise vorm, tema tegevusaktiivsus, mis on suunatud ümbritseva maailma eesmärgipärasele muutmisele Suhtlemine-sünnipärane vajadus sotsiaalseks lävimiseks ja informatsiooni vahetamiseks, mis väljendub kontaktide loomises ja arendamises inimese vahel, inimese vahelise suhete formeerumises Ümbritsev keskkond- inimühiskonna ja iga inimese elutegevuseks vajalikud looduslikud, sotsiaal- majanduslikud ja materiaalsed-olmelised tingimused.
Pedagoogika ajalugu-uurib pedagoogilisi teooriaid, kasvatuse sisu ja meetodeid ajaloo erinevatel perioodidel, mis tihti moodustavad suhteliselt iseseisvaid pedagoogika harusid: rahvapedagoogika, sõjapedagoogika, pere kasvatuse pedagoogika, õiguspedagoogika, ravipedagoogika. Pärilikkus-inimese üksikuid omadusi ja kogu individuaalset arengut tervikuna mõjutavad organismide omadused, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Aktiivsus-inimese olemise vorm, tema tegevusaktiivsus, mis on suunatud ümbritseva maailma eesmärgipärasele muutmisele Suhtlemine-sünnipärane vajadus sotsiaalseks lävimiseks ja informatsiooni vahetamiseks, mis väljendub kontaktide loomises ja arendamises inimese vahel, inimese vahelise suhete formeerumises Ümbritsev keskkond-inimüühiskonna ja iga inimese elutegevuseks vajalikud looduslikud, sotsiaal- majanduslikud ja materiaalsed-olmelised tingimused.
Refleksi toestumise anatoomiliseks substraadiks on reflekskaar, mille moodustavad sensor (retseptor), aferentne juhtetee (sensoorne neuron), refleksikeskus (kesknärvisüsteem), eferentne juhtetee (efektor). Refleks avaldub üksteisele järgnevate sündmustena. Ärritaja e stiimul põhjustab sensoris erutuse tekke, mis levib aferents juhteteed pidi refleksikeskusesse kesknärvisüsteemis ja sealt eferentse juhtetee kaudu efektorelundile (lihasele või näärmele), mille tegevusaktiivsus muutub. Refleksi juurde kuulub ka saavutatud tulemuste kontroll, nn tagasiside tegevuse tulemuse kohta. Reflekse saab klassifitseerida järgmiselt: 1) Eferentse neuroni järgi - Somaatilised refleksid toimuvad somaatilise närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad skeletilihaste tegevust. - Vegetatiivsed e vistseraalsed refleksid toimuvad vegetatiivse närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad silelihaste, müokardi, näärmete ja rasvkoe talitlust.
annaabi.ee 
