Ka mälu, mõtlemise ja motoorika arendamine. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil. Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes lisas esitatud nõuetest ja ülesannetest. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel. Juhtivaks tunnetusprotsessiks taju, suureneb mälukujutluste osakaal. Tähtis tajude, mälu, mõtlemise, motoorika, kõne arendamine. Väärtuskasvatuse seisukohalt hinnatakse tegevusakte põhimõttel ÕIGE VALE, MEELDIB EI MEELDI. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel. Tunnetustegevuses kasvab märgatavalt mälu roll ja kujuneb osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine. Tähtis mälu, tajude, mõtlemise, motoorika arendamine. Põhitaotlus on võimalikult iseseisev toimetulek igapäevases elus ja õpitud tegevustes. Õppetöös rakendatakse jätkuvalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse valdavalt praktilisi tegevusi, õpilast suunatakse oma tegevust
seksuaalseis toiminguis arenguliselt küpsema isiku ( enamasti täiskasvanu ) poolt füüsiline, emotsionaalne ja verbaalne tegevus lapse vastu, olenemata sellest, kas lapse ise mõistab toimuvat või mitte. Seksuaalne väärkohtlemine ei pruugi tähendada otsest seksuaalset vahekorda ning alati ei pruugi tegemist olla ka otsese füüsilise kontaktiga. , kuid võib kahjustab lapse psüühilist ja/või füüsilist arengut. Lapse seksuaalne väärkohtlemine võib sisaldada järgmisi tegevusakte: · seksuaalse sisuga mängud lastega; · seksuaalse sisuga halvustavate kirjade kirjutamine; · lapsest pornograafiliste piltide ja fotode tegemine; · lapsele erootiliste piltide ja videote näitamine; · lapse lahtiriietamine, tema piilumine vanni- või magamistoas; · suguelundite hellitamine ja puudutamine; · oma suguelundite demonstreerimine lapsele; · sõrmega suguühte matkimine ja masturbeerimine;
kohustuslik. MODAALSE LOOGIKA LIIKIDEST Ülalpool juba käsitleti aleetilist loogikat ning deontilist loogikat. Siinses alajaotuses tutvustatakse põgusalt aksioloogilisi ja episteemilisi modaalsusi. FORMAALNE AKSIOLOOGIA (formal axiology) on väärtushinnangute modaalne loogika. Aksioloogilised (axiological, kr sõnast 'väärtuslik') modaalsed laused väljendavad väärtushinnanguid. Väärtuse (value) abil saab hinnata tegevusakte, sündmusi või objekte, omistades neile kas positiivse, neutraalse või negatiivse hinnangu, lähtudes üksikisiku või isikute rühma standarditest. Väärtushinnangutel on mitu aspekti: · hinnangu objekt hinnatav tegevusakt, objekt, subjekt, nähtus (nt kuritegu, kauba kvaliteet, linnapea, tööpuudus); · hinnangu iseloom kas absoluutne hinnang (nt hea, neutraalne, halb) või suhteline hinnang (nt parem, võrdne, halvem);
annaabi.ee 
