(astronoomilised- päikese kiirgusvõime, Maa orbiidi asend päikesesüsteemis, Maa pöörlemiskiirgus ja geofüüsikalised- Maa mass ja suurus, gravitatsioon ja magnetväli, vulkanism, geotremilised allikad) 1 12. millised on sisemised kliimat kujundavad tegurid? Atmosfääri koostis, atmosfääri mass, ookeani koostis ja mass, ookeanide ja maismaa jaotus, reljeef, tegevpinna struktuur 13. milliste teadustega on meteoroloogia ja klimatoloogia kõige tihedamalt seotud? Astronoomia, geograafilised teadused, füüsikaline geograafia, mullateadus, kartograafia, bioloogia, agronoomia 14. mis on tõeline päikeseaeg? Aeg, mis määratakse tõelise päikese näiva liikumise kaudu taevavõlvil. 15. mis on vööndiaeg? Samas vööndis kehtib ühesugune aeg, milleks on võetud vööndit keskelt läbiva meridiaani kohalik keskmine päikeseaeg 16
kohal tekivad briisid. Temp aasta-amplituud ei muutu. 16. Millised mõjud on urbanisatsioonil ja linnakliima melioratsioonil keskkonnale? 1.) otsesed soojaheitmed ja kiirgusreziimi muutumine; 2.)gaasiheitmed, tahked ja vedelad tahmaosakesed, mis tekivad peamiselt tööstuse töötamise tõttu, aga ka kommunikatsiooni asutuste transpordi jne arvel; 3.)soojusbilansi muutumine põhiliselt auramise vähenemise tõttu, seoses vette halvasti läbilaskva tegevpinna osakaalu suurenemisega (tänavate, majade katuste kõvad katted jne.) Kõik loetletud tegurid toimivad kompleksis, kuigi ei ole päris ühesugused erinevates kliima- ja ilmastikutingimustes.Soojusbilansi muutumine mõjub ka õhutemperatuurile ja -niiskusele, nende ööpäevasele ja aastasele käigule. Linna ,,reljeefi" liigestatus mõjub ka tuule suunale ja kiirusele tänavatel ning linnarajoonide sisemuses lokaalsele
Mida madalam on kastepunkt ülemistes kihtides vähem. Atmosf valguskiirgus- soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosf valguskiirguse soojendades ümbritsevat õhku. *Advektsioon- e oleva veeauru hulk g 1 kg niiske õhu kohta. Albeedo- isel näol saab aga juurde energiat. Maapinna(tegevpinna) õhumasside horisontaalne liikumine. Pikalaine kiirgus pinna peegeldumise võimet, see arv näitab kui suure osa efekt kiirgus-Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud atm- avaldub atmosf maakiirguse ja atmosf kiirguse näol. moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale pikalaineliste kiirguste vahe. Maapinnalt lahkub Atmosf kiirguse see osa, mis suundub maa poole tagasi langenud kiirgusvoost. Sõltub aluspinna isel (paljas maa,
Toores konstitutsioon Toorus väljendub luustiku massiivsuses. Pea on massiivne, lihastik on küllalt mahukas.Iseloomult on küllalt rahulikud ja aeglase reageeringuga. 24. loomade siseehitus ehk interjöör Nahk katab ja kaitseb organismi: · väliselt karvastiku tihedus, pikkus ja karva jämedus, · on seoses naha paksuse ja struktuuriga. · Mikrostruktuuri iseloomustab kollageenkimpude asetus ja läbimõõt. · Higi- ja rasunäärmete tihedus ja tegevpinna suurus, on positiivses seoses lehmade piima- ja lammaste villatoodanguga. · Luustiku jämedus on määratav kämblaluu ümbermõõduga, tugevus ristlõike pinnal Haversi kanalite arvu ja läbimõõdu järgi. · Lihastik maht on prognoositav väliselt ja kaasajal ka mõõdetav ultraheli abil. · Lihase struktuur on otsustav liha kvaliteedile: lihaskiudude jämedus ja kuju.
Wien`i nihkeseadus - absoluutselt musta keha kiirgusspektris on maksimaalse energiaga kiirguse lainepikkuse korrutis absoluutse temperatuuriga konstantne. Matemaatiliselt väljendades max * T = 2 0,2886 const. (max on maksimaalse energiaga kiirguse lainepikkus ja 0,2886 on konstandi arvväärtus). Selle nihkeseaduse järgi võib arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. 8) Tegevpinna efektiivne kiirgus Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Maapinnalt lahkub maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga aga suur. Tegevkiht kiht, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, va. tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust (maa-, lume- ja veepind) ja selle
annaabi.ee 
