maailmaruumi. Atmosfäär neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa, kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. 23. mis on aluspinna efektiivne kiirgus? On maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. 2 24. mis on tegevkiht? Nimetatakse seda kihti, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, välja arvatud tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust ja selle omadustest (konarlus, värvus ja niiskus), teiselt poolt aga kiirguse lainepikkusest. 25. mis on kiirguste summad ja kus neid kasutatakse? On kiirgusenergia hulgad, mis langevad pinnaühikult (cm2) vaadeldava ajavahemiku kestel. Kasutatakse
0,2886 const. (max on maksimaalse energiaga kiirguse lainepikkus ja 0,2886 on konstandi arvväärtus). Selle nihkeseaduse järgi võib arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. 8) Tegevpinna efektiivne kiirgus Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Maapinnalt lahkub maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga aga suur. Tegevkiht kiht, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, va. tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust (maa-, lume- ja veepind) ja selle omadustest, nagu konarlus, värvus, niiskus vm; teiselt poolt aga kiirguse lainepikkusest. Nii tungib pikalaineline kiirgus taimedeta tihedas pinnases murdosa millimeetrini, kuna kohevas pinnases võib see ulatuda sentimeetri sügavuseni. Tegevkihi paksus lühilainelise ehk päikesekiirguse suhtes on
päikesetõusu. Taimkatte all temperatuuri amplituud väheneb. Sügavuse suurenemisel väheneb temperatuuri kõikumine. Taimkate pidurdab päeval pinnase soojenemist ja öösel selle jahtumst, seetõttu väheneb pinnase temp ööpäevane kõikumine võrreldes palja maaga. Paksu lume korral temperatuuri ööpäevased kõikumised sageli ei ulatugi maapinnani, rääkimata siis pinnasest. 53. Mis on tegevkiht ja kuidas seda iseloomustatakse? Tegevkihiks nim seda kihti, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, välja arvatud tagasipeegeldunud osa. Taimkattega pinnase puhul loetakse tegevkihiks ka taimkatet ennast. 54. Millisel kuul on mullatemp 10cm sügavusel Eestis kõrgeim? Juuli 55. Kirjelda pinnase külmumise käiku Eestis. 56. Millised on mullavee liigid? 1. keemiliselt seotud vesi 2. füüsikaliselt seotud vesi 3. veeaur 4. vaba vesi 57
Osa sellest peegeldub tagasi rohi, lumi, vesi), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kõrgusest. Oleneb ka veel kiirguse spektraalsest tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga kiirguseks. Atmosf neelab võrdlemisi vähe päikesespektri koostisest ja ruumilisest struktuurist. Väga suur albeedo aga suur. Tegevkiht- kiht, mis praktiliselt täielikult neelab nähtavat osa (400-760 nm), kuid tugevasti pikalainelist on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. kihile langenud kiirguse, va tagasipeegeldunud osa. kiirgust, siis takistab atmosf Maa jahtumist kiirgamise Taimkatte albeedo oleneb taimede liigist, tihedusest ja Tegevkihi pakksus sõltub ühelt poolt aluspinna isel teel. Kui puuduks atmosf oleks keskmine temp 15 asemel arenemisfaasist
Carpovilt ajavahemikus 17851800. vedelatel lisanditel; efektiivseks kiirguseks Ilmavaatlusi rohkem kui 50 aasta T = const ja g = const , s.t. isotermilise osa neeldub. Tegevkiht pinnase või vee kiht, milles jooksul alates 1838.a. tegi Paldiski atmosfääri jaoks. Vaatame neeldumisprotsessi. Olulisemad toimuvad ööpäevased ja aastased kohtufoogt Carl Kalk. Tema Polütroopne atmosfäär on
Soojuskiirgust, mida kiirgab välja aluspind või atmosfäär, nimetatakse vastavalt maa- või atmosfäärikiirguseks.Maa efekiivne kiirgus Maakiirguse näol maa kaotab, atmosfäärikiirguse näol aga saab juurde energiat. Maalt lahkunud ja Maale juurdetulnud pikalaineliste kiirgusvoogude vahet nimetatakse Maa efektiivseks kiirguseksTegevkiht pinnase või vee kiht, milles toimuvad ööpäevased ja aastased temperatuuri võnkumised. Maismaal on ta 8-30 m, ookeanis 100-300 m paksune. Tegevkiht mõjutab oluliselt atmosfääri termilist reziimi. 7. Kondensatsiooninähtused maapinnal: Maapealne kondensatsioon tekib : 1. Aluspinna tugeva efektiivse kiirguse tõttu 1 2. Küllalt niiske õhu kokkupuutel külmema aluspinnaga (maapind, rohi, maapealsed esemed. 3. Allajahtunud veepiiskade sadestumisel ning külmumisl.
annaabi.ee 
