maailmasõjas olid halvad ja veel halvemad, omariiklus oli kadunud ja ainuke võimalus oli sõjas teenida mõne võõrriigi armees. Punaarmees sõdisid eestlased sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuna oli vähe neid kes oleks vabatahtlikult Nõukogude Liidu poolt sõdinud. Nõukogude võimude poolt välja kuulutatud sundmobilisatsiooni käigus võeti Punaarmeesse umbes 33 000 eestlast, kes rinde asemel viidi töölaagritesse Uuralites. Mobiliseerituid ei saadetud mitte tegevarmeesse, vaid ehituspataljonidesse. Sisuliselt oli tegemist vangilaagritega, kus ülirasketesse tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt tehaste ehitustel ja metsavarumisel. Nõukogude võimuorganid moodustasid Eestis hävituspataljone, mis purustasid taandumisel tööstushooneid, raudteid ja talusid. Hävituspataljonidesse kuulus kommunistide ja nõukogude aktivistide kõrval ka mobiliseeritud töölisi ja kutsealuseid. Alles 1942
Talpak, kes oli ise esimeste Soome siirdunute hulgas. Kokku teenis Soome armees umbes 3500 eestlast. Umbkaudu paarkümmend tuhat eestlast osales Teises maailmasõjas ka Punaarmee poolel. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus, kuhu kuulus sõja puhkedes umbes 7000 eestlast. Umbes samal ajal veeti Eestist Venemaale 32 000 mobiliseeritut. Sundmobilisatsioon puudutas aastatel 1905-1922 sündinuid ja hõlmas Põhja-Eestit. Mobiliseerituid ei saadetud mitte tegevarmeesse, vaid tööpataljonidesse, kuhu sattusid ka 22.territoriaalkorpusest tagalasse viidud Eesti mehed. Tööpataljonid sarnanesid suuresti sunnitöölaagritega: sinna koondati poliitiliselt ebausaldusväärseid mehi, keda ei saanud rindele saata, neid kasutati füüsiliselt rasketel töödel, nende toitlustamine, varustamine ja arstiabi olid allpool igasugust arvestust.
Nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellegile süüdistust ega langetatud kohtuotsust. 1941a eesti okupeeriti Saksamaa poolt. Väga paljud Eestlased mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Paljud noored mehed põgenesid Soome, et võidelda punaarmee vastu koos Soomlastega. Soomes loodi enam kui 2000 Eesti põgenikust Jalaväerügement 200. NSV Liitu evakueeriti umbes 25000 Eestlast. Sinna viidi ka 33 000 mobiliseeritud kutsealust. Neid ei saadetud mitte tegevarmeesse, vaid ehituspataljonidesse. Sisuliselt oli tegemist vangilaagritega, kus ülirasketesse tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt metsa varumisel. Ühe talvega suri kurnatuse tagajärjel peaaegu 1/3 mobiliseerituist. 1944a lõpus saadi luba rahvuslike väeosade reformeerimiseks Nõukogude tagalas loodi Eesti laskurkorpus, mis päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Korpuses oli 2 diviisi.
annaabi.ee 
