õpetajaga, ei taha osaleda tegevuses. Vaimse puudega lapsed on ka motoorselt kohmakad ega taha sellepärast käelistes tegevustes osaleda. Kunstiharjutuste kaudu on võimalik arendada nende loovust; spontaansust, empaatiat, suhtlemisoskust, loomisrõõmu, keskendumisvõimet, enesekindlust. Kunstiharjutused toetavad eneseavastamist, stressi maandamist, esinemisjulgust. Värvimängu võib läbi viia igal ajal. Kui sellega tegeldakse esimest korda, tuleb sellest lastele enne tegeluse algust rääkida: otsida ümbrusest värve, nimetada neid, juhtida tähelepanu värvide sulandumisele, jälgida, millised värvid on selgete piirjoontega ning millised sulanduvad, mis juhtub, kui kaks värvi teineteise sisse sulanduvad. Eesmärke saab tegeluse puhul püstitada palju, kuid hea on valida paljude hulgast just käesolevaks tegeluseks, selleks päevaks ja nende laste jaoks vajalik ja parim. Näiteks värvitaju arendamine, enesetunnetuse ja loovuse arendamine,
aastal viibis ta veiste Nõukogude Liitu müümise komisjoni koosseisus ka Moskvas. Biograafilised andmed Th. Pooli sõber, Jõgeva Sordiaretuse Jaama heintaimede osakonna. endine juhataja dotsent agronoom Jaan Mats on kirjutanud: "... poliitikal oli Th. Pooli huvides ja tegevuses kõrvaline osa... Pärisosa Th. Pooli elutööst - veiste tõuaretus, ja sellest väljakasvanud ülesanne - põhisöötade tootmine ja ratsionaalne kasutus, osutab tihedat seost teooria, tegeluse ja ühiskondliku rakenduse vahel" (1965). Hr. Pooli teod ja tegemised maaseaduse (1919) põhiautor ja põllutööministrina maareformi rakendaja pani aluse katsepunktide võrgu väljakujundamisele eesti agronoomilise nõuandeteenistuse rajaja fosforiidikaevandamise algatajaid, mõnda aega osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi (1920-40) asutaja ja esimees ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja
o õppeprotsessi kasvatuslik külg(E. Isop. 1999). Tähtsamad ülesanded väikelaste kehalises kasvatuses on: tervise tugevdamine ja karastamine, õigete hügieeni- ja kehakultuuriharjumuste kujundamine, õige kehaline arendamine ja rühi hindamine, laste põhiliikumiste ja oskuste arendamine. Kehalise kasvatuse põhivormiks lasteasutuses on tegelus või tund, kuid kehalisi harjutusi viiakse läbi ka vabal ajal nii õues, kui ruumis. Laste kehalise tegeluse või tunni ülesehituses ettenähtud harjutuste järjekord ei ole rangelt muutumatu, vaid arvestatakse konkreetseid olukordi. Tegelust või tundi alustatakse kergemate 8 harjutustega, seejärel minnakse vähehaaval üle raskematele ning tund lõpetatakse uuesti kergemate harjutustega. Harjutused peavad olema lastepärased, vastama lapse võimetele, huvidele ja valmistama rõõmu. Lastele meeldivad harjutused mängu ja matkimise vormis ning
annaabi.ee 
