7. teater ja muusika kõide tähtsam Kreekas muusikat õppisid kõik vabad kodanikud kuni 30-eluaastani. Muusika kuulus kokku tantsu ja luulega. 1 häälne. Heliloojad : Anakreon ja Alkaios. *Vana-Kreeka Draama on välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulust. Dionüüsiad, lenaiad. Orkestra-keskmes paiknev ringi kujuline näiteplats. Skenee-puust lavakonstruktsioon. Thearon-vaatajate koht. Näitlejad kantsid maski. Riided pikad, voogavad, värvilised. Komöödia tegelised kantsid lühikesi riideid. *Vana-Rooma Kreeka eeskujul esitati pidustustel näitemänge. Teater oli tasuta, kuhu pääsesid ka lapsed. Poolringi kujuline orkestra 8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks. Turvistik lihtne nahk- või metallkiiver; kehaturvis oli linasest riidest, nahast või metallist; metallistsääre turvised; kilp. Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel,
Nad pidid olema vaesed, elama puhast elu ja pidid olema kuulekad. - Kui hakkasid tekkima kloostrid, siis pidid olema kuulekad abtile (meessoost kloostrijuhataja, munk) ja abtissile (naissoost kloostrijuhataja, nunn) - Kloostriks tegeletakse palvetamise, jumalateenistusega, meditatsiooniga, - Kloostrite lähedale rajati koole, kuhu said lihtkodanikud õppima tulla. Algselt poisid. - Kloostrite juures olid ka haiged ja hoolitseti vaeste eest. Rändurid said ka öömaja. - Kloostrid tegelised ka iseenda majandamisega. - Kloostrid olid ka näidismajandid. - Nunnade ja munkade eesmärk saavutada igavene elu ja osadus jumalaga. · Patt ja arm: - Õpetuse alus on, et jumal lõi inimese ja määras inimese osaks igavese õnne - Arvamus, et inimene ei pääse patust omal jõul, sest ta hind on vaadatud kõrkusest ja ihu on nõrk. Patuvõimu võib murda ainult jumal. - Inimese päesemine sõltub jumala arm8st. Kristlus jagab inimesed lahtritesse: 1
imperialismi vaimustatud kuulutaja ning neitsi Maarja võidukuulsuse innukas heerold(L. Arbusowi väljend). Kroonika kirjutamise võttis käsile enda sõnul isandate ja kaaslaste palvel, et tagasihoidlikult märkida üles kirjatükk paljudest ja kuulsusrikastest asjadest, mis sündisid Liivimaal paganarahvaste Jeesuse Kristuse usku pööramise aegadel. Seda ülesannet ei saa kindlasti tagasihoidlikuks nimetada, sest sellel ajal tegelised ajalookirjutamisega piiskoppide, paavstide, vürstide või kuningate kapelaanid oma isandate käsul. Selle tõttu saab väita, et Henriku kroonika on ilmselt koostatud Riia piiskopi ülesandel või vaikival heakskiidul. Kroonika sisu on Riia piiskopi meelne- igast lausest, igast mõttekäigust on näha Riia kiriku ja tema juhi ülistamist, samuti on tõrjuvus misjonitööd tegevate taanlaste ja rootslaste vastu ning kriitiline hoiak ka Kristuse sõjateenistuse vendade(mõõgavendade) suhtes
annaabi.ee 
