· Peale ülikooli jäi Helsingisse elama · Töötas ka Tartu Ülikoolis professorina · Suri Stocholmis. · ,,Elu tuli" esikkogu 1905. Tähtteos. · Eeskujud: E. Leino ja Petöfi. · Sisemise rikastumise idee. · Kaks ühendusluuletust: ,,Üks ennemuistne jutt" pühendatud Kreutzwaldile, ,,Käkimäe kägu" põhendatud Juhan Liivile. · ,,Tuulemaa" 1913 : teemaks tuul. Tuul võib leegi kustutada. Pettumise teema, lootuste ja purunemiste teema, ideaalide ja tegelikkuste vastuolu. Hakkab vaatama loodusesse. Pühendusluuletus: ,,Kerkokell" (tartu murdes) ning räägib emast luuletuses. · Kevade, suve, sügise ja talve luuletused. · Kolmas kogu: 1922 ,,Kõik on kokku unenägu". Raskem, pettumused, sõnastus raskepärasem. · ,,Tuli ja tuul" 1950 Stocholmis. Tagasivaataline luuetus, meenutab Tartut (Toomemägi), valus kogu, räägib kodu kaotusest. Kurb ja mõttlik. · Suits on esimene ,,pääsuke".
- Egotsentrismi ületamine. Liikumismängude osakaalu suurenemine. Loovmängud 4-5 a sisuga , tegevuste jadad. Interpersonaalsed ja intrapersonaalsed mängud. Kokkulepped. Mina arendamine. - Mäng arendab sõnavara, süsteemsest mõtlemist, peenmotoorikat, võõrkeeli , mõtlemist. - Regressioon -minek madalamatele arenguastmetele. Käitumuslikud esitused, mis ei ole eakohased. - Üldjuhul mängitakse sootraditsioonilisi mänge - Rollimängud- kujutletavate tegelikkuste loomine. Matkimine ja fantaasia. (Ettekujutus mereröövlist). · 1-3a - toimub matkimine (vanemad) - Loovkollektiivsed loovmängud roll. Rollimängud · 3-4a liikumismängud. Süzee, roll, suhe. - Mina-küpsus suudab rollimängu mängida. Sotsiaalseid täiskasvanu rolle, sooidentsus. · Eelkooliiga rollimängud. Täiskasvanute rollide mängimine, tahteline käitumine (loomingulised rollid). Reeglid.
esimest korda 17saj lõpupoole), aitab inimestel suhelda teispoolsusega; nõid on vihje samaanidele> saami k noaide, eestik nõid, soome noita. Samaanidel on oletatvasti soome-ugri pärimus; trummid, soome-ugri rahvastel kannel; Samaani ülesanded: -inimeste ravimine(sh vaimne ravimine) -ennustamine(mistahes valdkonnas) -ohvritalituste juhtimine -surnute teispoolsusesse saatmine (ollakse hingejuht) -pärimuse kandmine -vahendamine teiste maailmade/tegelikkuste vahel; (Harry Potteri filmid-kus tüüp mingil hetkel läheb lihtsalt teise maailma, mis on paralleelne tema omaga) Mihaly Hoppal - kaasaegne samaaniuurija Ungaris-kui tuleb TÜ-sse ettekannet, loengut lugema, võiks kuulama minna Uus-samanism, linna-samanism: 1960ndate lõpus - 1970ndate alguses välja kujunenud; oluline on kogukond, kelle heaks tegutsetakse Pilt: saami samaani trumm: kolmene maailm (üla-, kesk- ja allilm) VAATAME: L.Meri lühifilm ,,Samaan" AAFRIKA USUNDID
tagasiminek toimub samade kommunikatiivsete tegevuste käigus. Formaalharidust võib formuleerida situatiivse kommunikatiivse praktikana, mis areneb pikkade ja tugevate traditsioonidega etableeritud tegevussüsteemi raames. Niisuguse lähtepunkti korral on formaalhariduse kommunikatiivsed mudelid mitmes mõttes eripärased. Kooli roll kognitiivses sotsialiseerumises on suures osas õpilaste ettevalmistamine tekstipõhiste tegelikkuste käsitamiseks. Kooli ja koolituse institutsionaalses olemuses peituvad kommunikatiivsed mudelid on seega spetsiifilised. Hea õpivõime võrdub sotsiokultuurilises perspektiivis tänapäeval lihtsalt suutlikkusega identifitseerida, millised kommunikatsioonireeglid kehtivad spetsiifilises tegevussüsteemis. Keskseks küsimuseks on, kuidas me omistame ja omandame neis keskkondades tähendusi ning kuidas õpivad
• Ei ole olemas ühte objektiivset reaalsust. Nõustaja lähtub ettekujutusest, et inimesed elavad paljudest reaalsustest koosnevas universumis. • Inimese maailm on sotsiaalselt konstrueeritud. Nõustaja mõistab, et indiviidi maailm on loodud vastastikuste mõjutuste, kommunikatsiooni ja vastastikuste seoste põhjal. • Keel kui inimestevahelise suhtlemise vahend annab meile tööriista isiklike ja sotsiaalsete tegelikkuste üha uueks konstrueerimiseks. Nõustaja peab keelt kõige olulisemaks – see tähendab, et sõnad on tööriistad, mida kasutatakse selleks, et asjad saaksid tehtud, ja mis loovad asjade tähendusi. • Inimene konstrueerib ennast pidevalt, näiteks lugude jutustamise kaudu. • Nõustaja lähtepunkt on alati fakt, et inimesed on paigutatud spetsiifilisse sotsiaalsesse konteksti, mis determineerib nende poolt öeldavat.