voleur, 1949) (4, 122). Tema teemad olid tihti jäledad, kuid tema proosa kaunidus on hoolikalt valitud ,,räigele" sisule vastukaaluks (4, 122). Draama ,,Toatüdrukud" ( 1947) võtab õdedest teenijannade mäss rituaalse mängu vormi, milles üks neist kehastab prouat (1, 353). Valitseb rituaalne ja unenäoline õhustik, kus tegelikkus on asendunud ,,absurdsete" mõistetega, mis paistavad sama tegelikena kui reaalne maailm, mida nad peegeldavad. ,,Palkoni" (Le Balcon, 1956) tegevus toimub bordellis, kus petistest aukandjad elavad välja oma erootilisi fantaasiaid, samal ajal, kui väljas on käimas revolutsioon. Näidendi atmasfäär on klaustrofoobiline ning üleminekud fantaasiast tegelikkusse on häirivad (4, 122-123). 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jüri Talvet. Maailmakirjandus 2. osa. Tln: Koolibri 1999. 2. Samuel Beckett
proovi vtnud selt heledast heledmlt. Lk 391-392 Analtline lhenemine paistab igupoolest ka srrealistlikumatest visoonidest,niteks proosapalas luuletaja kallitest kridest,mis tal Narita lennujaamas kstakse kotist vlja vtta ja mis saavad siis nii tapariistaks kui ka justkui metafoorseteks krideks.Kalju Kruusa toon on,nagu eldud,vga inimlik ja soe.Ta kirjutab olenditest ja asjadest telise kaasaelamisega,nii et need ilmuvad ta luules ikkakuidagi elusate ja tegelikena,mitte lihsalt keeleobjektidena.Edaspidi moodustan meelevaldseid kogumeid temaatika,hoiaku ja vtete jrgi:tinglik see jaotus ju on,aga liigendab kuidagi pilti.Alustan nende luuletajatega,kes kritiseerivad siinset ja praegust,ja teevad seda tsiselt,tingimata,et tahaksin sotsiaalselt luulet a priori rohkem vrtustada kui niteks sisekaemust,keelemngu vi impressionismi. Lk 393-394 Hdad siin ja praegu hiskonnakriitika rohkus on iseenesest hea mrk.See nitab,et me hiskond
toetuva teadmise ebakindlust. Järelikult on võimalik, et meelelised ettekujutused ei representeeri oma objekte korrektselt ja antud mõtteeksperimendi tingimuste kohaselt tuleb see teadmiste allikas tervikuna kõrvale jätta. On võimalik isegi kahelda, kas meelelistele ettekujutustele üldse mingi objekt ekstramentaalses, s.t. teadvus-välises, tegelikkuses vastab. Selliseks radikaalseks kahtluseks annavad alust unenägude ja hallutsinatsioonide juhtumid, mis oma esinemise hetkel näivad tegelikena. Siit ei tule järeldada, nagu peaks Descartes meelte andmeid alati ekslikeks ja meeleliselt tajutavat maailma illusoorseks. Seda pole põhjust teha, sest inimesed on suutelised meelteandmete ekslikkust ju korrigeerima ja hallutsinatsiooni siiski reaalsetest kaemustest eristama. Kuid seda alles tagantjärele, hilisemas kontrollis ja korrigeerivas analüüsis. See jätab aga iga aktuaalse tajumuse puhul lahti võimaluse, et too võib osutuda meelepetteks
annaabi.ee 
