Viimsi Keskkool Saku mõis Nimi: Valerija Oja Klass: 6.c 22.09.2014 Sisukord Saku mõisast 3 Asukoht 4 Millega mõisas tegeledi? 4 Millised hooned mõisale kuulusid? 4 Omanikud 5 Tulekahju 5 Mis mõisast sai? 6 Kasutatud kirjandus 7 2 Saku mõisast Saku mõisa mainitakse esmakordselt aastal 1622. Praeguseni säilinud kauni klassistliku hoone kavandas 19. Sajandi esimesel veerandil arvatavasti üks tolle aja kuulsamaid arhitekte Carlo Rossi. Saku vanaaegne nime oli Kaia, mis nimetati hiljem peremehe järgi Sack, aga talurahvas lisas nimele u-tähe
Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Ka see kultuur levis väga laialdlasel maa-alal. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, maaviljelusega, jahi pidamise ja kalastamisega. Asulad paiknesid rohumaade juures. Kalmistud rajati asulatest väljapoole, kõrgematele küngastele. 5)Vahetuskaubanuds Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Tegeledi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup.Vastu viidi karusnahku ja vaha. 6)Vahenduskaubanus Vahenduskaubanus tähendas seda, et kaup osteti edasimüügiks.Näiteks võidi idanaabritele müüa vilja ja selle eest saadud karusnahad, vaha jms kaubad viidi edasi Lääne-ja Põhja-Euroopa turule. Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kasudega tagasi Venemaale
Postindustriaal neü. 1.Perioodi Vanim,rä Inimesed Ühendati Ühiskond oli Tekkisid suured Kõrgtehnoloo lühiiseloom ndava jäid karjakasvat tark. Tekivad tööstuslinnad, giline ustus eluviisiga paiksetek us,põllundu seadusriigid. rajati korralik ühiskond, ,kuulus s, tegeledi s. Toodeti Sündis XV raudteesüsteem, väga mõnisada põllu juba.müügi Euroopas.Ma aurulaevad, arenenud. inimest.K majandus ks. Tekkis ailma ülemaailmne Tööstuse üttimine ega, käsitööharu kaubandus- kaubandus. hüppeline ning toidu kodustati . rohkem.seotu kasv.
lõpul lühike ajaga suured veinitööstused,millest tänaseks on kujunenud neli hiidu- LOEL, ETKO,KEO,SODAP, kes tarbivad 98% kasvatatud viinamarjadest. Rahvusvahelised standardid on küll Küprosele jõudnud,kuid paljud kasvatajad loodavad endiselt kodumaiste sortide omapärale. Saarel pole kunagi olnud marjatäid. Kuigi Küprosel on veini valmistatud ligi 4000 aastat, ei ole siinsed meistrid loonud palju väljapaistvaid veine. Varaseimad arheoloogilised leiud, mis tõestavad,et siin tegeledi viinamarjakasvatusega, pärinevad teisest aastatuhandest eKr. Veinikaubandus õilmitses,kuigi saarele sooritati korduvalt vallutusretki, kuni türklased 1571.aastal saare anastasid ja alkoholile ranged piirangud seadsid. Kui võim 1878.aastal Inglismaa kätte läks, hakkas olukord paranema. Ent Teise maailmasõja järgsetel aastatel, kui kogu Euroopas taastati täismahus veinitootmine, oli Küprose veinivalmistamises alanud langus, mis jätkub praeguseni ja
riigile. Teada kuskil poolsada läänistust. Kindlasti oli neid rohkem ja maavalduste suurus oli erinev. Stabiilsust selle juures arvutada ei aa aga 1561 kaovad ära piiskopivaldused jt ja liidetakse riiklikusse reservi kust neid välja jagatakse. 21 käskniku valdusesse läks u tuhatkond talu. st ka seda, et riigikassa ei saa sissetulekuid. Aadel oli teatavasti maksuvaba. Alates 1582 a Jam Zapolski vaherahu, hakatakse uuesti läänistustega tegelema ( 72 tegeledi, enne seda oli vaheaeg). Võimule tuleb Bathory, muutub läänistuskurss. Bathory vajab suurt riiklikku maavaldust siin .Liivimaale jäetakse üsnagi suured väeüksused. Bathoryle pakutakse endise Tartu piiskopkonna ala, kõik mis ta Tartus saab langeb riigile. Maad olid vahepeal olnud vene teenistusaadliku käes, kui Jam Zapolski relvarahuga venelased lahkusid, võtsid kaasa ka vara. Kõik teenistusesolnud lahkuvad va üksikud, kes jäid poola teenistusse. Tahtsid oma valdusi tagasi saada,
annaabi.ee 
