järgnes 16. sajandi teise kolmandikuga lõppev kõrgajastu ja lõpuetapina hilisrenessanss, mis jõudis loojakuni 17. sajandil. Vastavalt kultuurietappidele omandas ka kirjandus omapärase ilme. Vararenessansi sõnakunst kujutab inimesi, kes ületavad senised seisuslikud hierarhilised tõkked. Tegelaste eesmärk on kergesti saavutatav. Üldine häälestus on optimistlik. Samasugune häälestus valitseb ka kõrgrenessansi perioodil, kuid tegeleaste taotlused on tihti seotud sotisaalsete probleemidega. Ka sel perioodil on inimideaaliks otsiv isik, kes ei lase end piirata traditsioonidega. 16. sajandil hakkas killustunud Prantsusmaa koonduma keskvõimu ümber, mis sai absolutisimi aluseks. Hispaanias arenes idamaise despotismi laadne absolutism. Kirik haaras taas kontrolli vaimuelu üle. Saabus humanismi kriis. Hilisrenessansi kirjanikud ei loobunud võitlusest keskaja
olustiku kujutamise konkreetsusega. Peamiseks teemaks oli võimu problem. S rõhutab patriootilisi ideid. Leidub rohkesti motiive: valitseja ja ühiskonna vahekord, võim ja moraal, individualism ja vastutus. Tegelaskujudeks on silmapaistvad võimukandjad. Tragöödiad.Hamlet(1600-02), Kuningas Laer(1606), Macbeth(1606), Othello(1604),Romeo ja Julia(1595).S psühhologiseeribja individualiseerib oma näidendite tegelasi. Ta on ka oma näidendeis poet, kes paneb oma tegeleaste suhu ridamisi väljendusrikkaid filosoofilisi ja lüürilisi väljendeid. Ta kasutab metafoore, inversioone ja abstraktsioone. Tegelaskujude individuaalsus rajaneb filosoofilisel vastuolul. T proloogiks olid ajalookroonikad. T-s põrkasid kokku vaen ja armastus. Süzeed Romeo ja Julia Itaalia renessansskirjaniku Bandello novellist laenatud süzee, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Kõik halb on tulnud minevikust ning tulevik on helge ja kuulub armastusele
tähelepanu nenda sarnasustele. Palju tähelepanu on pööratud inimese sisemisele transformeerimisele. Dickens kiidab heaks Cartoni julgust ja tema eneseohverdamist armastuse nimel, mis õnnestub tänu peategelaste füüsilisele sarnasusele. Esile tõstetud eneseohverdamise eesmärk-teiste õnne. Autor rõhutab, et on vaja ohveid tooma selleks, et midagi saavutada, kas see on rahuolu või õnne. On rõhutatud vägivalla eesmärgid revolutsioonis ja sümbolite roll teoses. Tänu tegeleaste vastandamisele lugeja saab teha järeldusi ja eristada head ja kurja. Autor tõstab esile palju retoorilisi küsimisi, mis panevad mõtlema ja asju vaatama teisest nurgast ja, võib olla, pärast isegi oma seisukoha muutma. Dickensi teos pälvib oma omapärasusega lugejate tähelepanu. See ei ole eriti levinud Ljudmilla Pranjuk 13
jms) Põrgu: kurat oma käsilastega Faehlmann tutvustas eesti laulujumalat Wannemunne (hiljem Wannemuine) 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsis. 1840. aastate teisel poolel, mõni aeg pärast suhtlemist Elias Lönnrotiga Tartus, lisas Faehlmann laulujumalale kaaskonna (Ilmarine, Lämmeküne, Wibboane), kelle nimed meenutasid «Kalevala» tegelasi. #kalevala #liar #teguonrahvasuustpärit tegeleaste ja lugudega, mille ta üles korjas #liar "butgood work" Algusest peale väitis Faehlmann, et tema lood Vanemuisest jt. pärinevad rahvasuust, mis võimaldas tal ühelt poolt romantismi laadis vabalt fabuleerida, teiselt poolt aga anda oma müüdiloomingule eestilik ilme. See tähendas ühtlasi analoogia printsiibist loobumist. 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest "vanade eestlaste" laulujumal? K. J
annaabi.ee 
