................................................................... 8 Abiellumus ja lahutus Narva linnas .......................................................... 9 Kokkuvõte ...................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ........................................................................... 11 2 Sissejuhatus Demograafia kui teadus sündis 17 sajandil kui hakkati uurima rahvastiku protsesse. Põhilised tegelde statiistika muutus demograafia sünonüümiks. Nimetuse demograafia võttis kasutamisele prantsuse teadlane Guillard 19 sajandil. Tänaseni vaieldatakse kuidas defineerida demograafia ainet. Demograafia objektiks on inimene kogumina, populatsioon või keskmine inimene. Riik vajab andmeid rahvastiku kohta selleks, et luua sotsiaal-, haridus-, tööjõupoliitikat jne. Minu töö annab ülevaate viimaste aastate rahvastikusündmustest. Esitatakse
ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende muusika oli rahva keelne ja nad ei tegelenud ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liiki. Neid nimetati erinevelt Prantsusmaal songlöörid, Saksamaal spiilmannid, vanemaal skomorohhid, Inglismaal barhid Rändkunsnike looming innustas ka rüütlite fantaasiat, rüütli poeesia õitseajaks on 12-13 saj rüütli laul tekkis 11 saj lõpul Lõuna Prantsusmaal ja provansi linnas. Rüütli laulikud tegutsesid õukondade juures, tegelde luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulu peamised liigid olid: armastuslaulud, kangelas laulud. Lõuna prantsusmaal (trubatuurid) P-Pransusmaal (truäärid) ja Saksamaal (minesingerid). Rüütli laulikute seas oli nii lihtrahvaid kui ka kõrgema seisuse esindajaid. Pillidest olid untud Lauto, harf, psalteerium( kandla laadne), fiiden ( viiuli eelkäia ) iga sugused flõõdid Renessanss ( 14. 16. saj )
Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfliktidiagnostika loob üldise konfliktide analüüsi oskuse, mis omakorda mõjutab seda, kuidas me sõnastame konflikti põhiküsimust. Konfliktidiagnostika tähendab konflikti analüüsimist konkreetsete kriteeriumite alusel. Konfiktoloogias kasutatakse selle tegevuse kohta lisaks diagnostikale ka mõisteid konflikti hindamine ja konflikti analüüs