,,TOOMAS NIPERNAADI" analüüs 1. Sisututvustus: Minategelane Toomas Nipernaadi oli rändaja. Teekonda alustas varakevadel ja lõpetas hilissügisel. Varjas oma identiteeti, kord oli ta parvepoiss, sookuivendaja, pärlipüüdja jne. Nipernaadi oli parajalt libe vennike, ta meeldis naistele väga. Manipuleeris ja mängis naiste tunnetega ja kui tundis, et nüüd hakkas igav jätis nad maha ja rändas edasi. Sügisel läheb abikaasa Inriid meest otsima ja toob ta koju tagasi. 2. Tegelaspaarid: Nipernaadi: Seikleja, vabahing, ei vanuse ega abielu hoia meest tagasi laia Eestimaa peale rändama minna ja naisi võluma. Kui jutt ei olnud piisavalt libe võlus piigasi kande mänguga. Nipernaadi Ello: Ello rikka taluniku tütat, Nipernaadi käis nende juures tööl. Aegamisi poiss armus Ellosse, aga naine ei vastanud samaga ja Nipernaadi võttis kasutusele vanad võtted ta valetas ennast rikkaks ja ütles, et varandus peitub jõe põhjas
kui Louisa omal moel oma emade silmaterad. Lydia puhul on ema imetlus piiritu. Oma nooruse ja kogemuste vähesuse tõttu on mõlemad põikpäised, vabameelsed ja ülemäära energilised. Lydial puudub korralik kasvatus. Louisa emal on liiga palju tegemist iseendaga. Mõlemad neiud on vaimustuses ohvitseridest ja mereväest ning on väga altid armuma. Mr ja mrs Croft (“Veenmine”) ja Gardenerid (“Uhkus ja eelarvamus”) on mõlemas teoses kõrvalised tegelaspaarid, kuid sümboliseerivad Jane Austeni silme läbi täiuslikku abielu, kus naine ja mees jagavad suhtes mõlema soo rolle, austavad ja imetlevad üksteist ning elavad harmoonias. 23 6. TEGELASTE VÕRDLUS JA ANALÜÜS “Uhkuse ja eelarvamuse” ja “Veenmise” tegelaste võrdlusest saab välja tuua korduvaid motiive. Kummagi teose peategelastest armastajapaarid on teineteise vastandid ja
kõike inimese poolt valmistatut) ja elutuid loodusobjekte. Toome inim- ja loomkujundite kasutamise kohta veidi lähemaid näiteid. 7 Inimkujundite hulgas omakorda on "tegelasnimede" jagunemine stampideks ja eranditeks taas väga ebaühtlane ning tugevaimate stampide hulk üsna väike ja selgesti määratletav. Suurimad dominandid on: 1) mees; 2) perekonnaliikmetest, sh. vendadest-õdedest, üldse erisoolistest inimestest moodustatud tegelaspaarid ja -komplektid (isa + ema, isa + ema + pojad + tütred, taat + memm, viis venda, neljakesi sõsarad jt.); 3) mitmesugused üksikult esinevaid vanureid märkivad terminid (vanamees, vanamoor, vanaisa, vana naine, taat, teeda, memm jt.); 4) poiss, poisike; 5) neitsi, neiu, tüdruk; noorik, mõrsja. Mees läheb eesti mõistatustes, nagu äsja öeldud, kõige sagedamini metsa. Kujund võib katta lausest vaid lõpupoolt (nii et mees ongi lihtsalt mees): nt. viskab tindi tee äärde (st
annaabi.ee 
