Becketti esimene näidend ,,Godot'd oodates" (1953) tekitas Pariisis ettekandmisel suurt furoori ning tõi talle kiiresti rahvusvahelise tuntuse absurditeatrit viljeleva näidendikirjanikuna (4, 121). ,,Godot'd oodates" on ühtaegu tohutult üksildane, naljakas, õrn ja kummaliselt virgutav. Kaks hulgust Vladimir ja Estragon ootavad kedagi Godot'- nimelist, kes nende veendumuste järgi peaks kuidagi nende elu muutma. Nende omavaheline suhe on Becketti tegelaskujudel tüüpilisel kombel vaheldumisi vastumeelselt hooliv ja kibestunult sõltuv. Nad veedavad oma aega soovides, et nad saaksid omaette olla, kartes samas kohutavalt üksindust. Nad pilkavad teineteist, tehes seda tihti väga humoorikalt. Nad kaebavad füüsilise valu ja kaotuste üle. Saabub keegi Pozzo nime kandev mees, kes talutab köie otsas oma teenrit Luckyt, ning see aitab neil aega mööda saata. Kaks korda saabub poiss sõnumiga Godot'lt, kes ei saa täna tulla, kuid tuleb homme
,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) ,,Pöördtoolitund" (1972) ,,Rist" ,,Stahli grammatika" ,,Vandenõu" ,,Väike Vipper" ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" ,,Minu onupoja jutustus" ,,Tuhatoos" ,,Pulmareis" ,,Eesti iseloom" ,,Põgenemine" ,,Vürst" ,,Morse" ,,Onu" ,,1941" ROMAANID Jaan Kross kirjutas oma romaanides peamiselt Eestist see oli tema südameasi. Ta rääkis Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest. Tema romaanide tegelaskujudel on vastutus oma rahva ja maa ees, kust põgeneda ei saa. ROMAANIDE LOETELU: ,,Kolme katku vahel" I-IV (1970-1980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaevad" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Jutustused: ,,Mardileib" (1973) ,,Kolmandad mäed" (1975) ,,Taevakivi" (1975) ,,Kajalood" (1980)
Roomlased kaotasid ka koori. Tuntumad Rooma komöödiakirjanikud on: Plautus- tema tegevus langeb kolmanda sajandi lõppu ja teise sajandi algusse eKr. Eluloolised andmed on väga kasinad ja ebatäpsed, kuid temalt on säilinud 21 komöödiat. Plautuse komöödiad võib jagada kaheks: 1. Koomilised jandid- kasutab jämekoomilise võtteid, eesmärk iga hinna eest publikut naerutada. Nt. ,,Hooplev sõjamees" 2. Karakter komöödiad- huumor põhineb naljakatel tegelaskujudel. Nt. ,,Pseudolus" Terentius- elas teisel sajandil eKr. On Kartaagost pärit ori, kes sai tänu oma isanda soosingule hea hariduse. Terentiuse komöödiad erinevad Plautuse omadest nii sisult kui ka vormilt. Neid võib pidada elegantsemateks, haritumale publikule mõeldud. Ei ole nii mahlaka keelekasutusega ning nõuavad publikult rohkem kaasa mõtlemist. Tema kõige tuntum komöödia on ,,Vennad". Tragöödia oli Roomas suhteliselt tagasihoidlikult esindatud. Tuntuim autor on Seneca,
annaabi.ee 
