linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. 2. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte. Mina mõistan pealkirja iroonilisena. Ball peaks olema see koht, kus inimesed, kas lähedased
tegevuse lõigud. · Etendus kui tervik. Mõned tunnusjooned, nagu zanr ja stiil, ilmnevadki terviku tasandil. 33. Millised on etenduse analüüsis kolm põhilist lähenemisviisi etendusele? · Loo-keskne ehk narratiivne lähenemine: jälgitakse kuidas jutustatakse etenduses lugu. Analüüsi toimetatakse stseenide kaupa, tuues välja peamised sündmused, konfliktid, pöördepunktid.Vaadeldakse milliste vahenditega lugu esitatakse. · Tegelaskeskne ehk psühholoogiline lähenemine: jälgitakse näitlejate kehastatud tegelaskujusid ja nende suhteid. Lavastuse tegelaskonda peaks vaatlema tervikuna. Kesksel kohal on näitlejate mängu vaatlus. · Teatri märgikeele keskne ehk semiootiline lähenemine: etendust analüüsitakse eri märgisüsteemide kaupa, samuti jägitakse nende omavahelist seostatust. See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi
tegevuse lõigud. · Etendus kui tervik. Mõned tunnusjooned, nagu zanr ja stiil, ilmnevadki terviku tasandil. 33. Millised on etenduse analüüsis kolm põhilist lähenemisviisi etendusele? · Loo-keskne ehk narratiivne lähenemine: jälgitakse kuidas jutustatakse etenduses lugu. Analüüsi toimetatakse stseenide kaupa, tuues välja peamised sündmused, konfliktid, pöördepunktid.Vaadeldakse milliste vahenditega lugu esitatakse. · Tegelaskeskne ehk psühholoogiline lähenemine: jälgitakse näitlejate kehastatud tegelaskujusid ja nende suhteid. Lavastuse tegelaskonda peaks vaatlema tervikuna. Kesksel kohal on näitlejate mängu vaatlus. · Teatri märgikeele keskne ehk semiootiline lähenemine: etendust analüüsitakse eri märgisüsteemide kaupa, samuti jägitakse nende omavahelist seostatust. See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi
pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. Mihkel Mutt viitab võimalusele "näha kuues tegelases autori eri tahke, nagu sümbolistlikus draamas." (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta