ülemises osas üle 25mm). Märgime vuugikohad raketise servale ja võtame siis tellised tagasi. Telliseid võib olla nii paaris kui ka paaritu arv. Kannakivi ei tohi toetuda põhimüüritisele. IV KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Et tellis tegasi ei langeks, asetame tema serva alla kivikillu. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enam-vähem võrdselt. Viimasena paigaldame lukukivi NB! Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt üks nädal. Talvel laotud sillustel hoitakse raketis all kuni nende ülessulamiseni ja kivistumiseni. Kaarsilluse ladumine I RAKETISE VALMISTAMINE Vastavalt etteantud silluse raadiusele valmistame tugikaared, millele kinnitame vineeri
Neljas tase Viies tase KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Et tellis tegasi ei langeks, asetame tema serva alla kivikillu. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enamvähem võrdselt. Viimasena paigaldame lukukivi. Muutke teksti laade Teine tase
kuldrubla. Lisaks oli lepingus punkt, et Eesti ei vastuta Tsaari-Venemaa võlgade eest. Eesti sai end hästi kehtestada, sest Venemaal oli vaja akent läände, mille kaudu Tsaari-Venemaa varasid läände müüa. Seitsmendaks lepiti, et Venemaa tagastab Eestist ära viidud kultuuriväärtused. Nimelt oli I maailmasõja ajal osa Tartu Ülikooli evakueeritud Voronezi. Seal olid näiteks maalid, egüptoloogia asjad ja muud. Tartu ülikool ei ole neid siiani tegasi saanud, aga need on siiani olemas. Õp: Kuld toimetati Eesti Panka, kus... Mikk: Ta tänini on. Õp: Ei, see suudeti viie aasta jooksul... Mikk:Ära sulatada. Õp: Ei! See suudeti, las ma mõtlen, ee... Mikk: Saia peale määrida. Õp: Mikk! Pane suu kinni! Ka Lätiga oli vaja piirileping sõlmida, sest Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti olid olnud sama haldusüksus. 1920 muutus olukord väga pinavaks, olid vaidlused mõne ala pärast. Valga/Valka oli üks linn, mitte poolitatud
· Välisriikide doplomaadid töötasid eestis edasi · 6 august 1940 anneteeriti eesti lõplikult nsv liidu poolt · Roogivolikogu muudeti ENSV Ülem õukoguks · Päts ja Laidoneer saadeti siberisse · Pangad ja tööstus ette võtted natsioneeriti. Kroonid vahetati rubladeks Töö atlasega 1. Baltisakslaste ümberasumine algas 1939-1940. Sest Saksamaa juhtkond kutsus kõik baltisakslased ajalooolisele kodumaale tegasi 2. 12660 baltisakslast 3. MRP 4. Läänemaal. Saartel ja paldiski ümbruses 5. Kirovi oblast, Komi ANSV, Tomski oblast 6. Nord, Süd, Rinne 7. Nord läks baltikumi poole 8. Lääne virumaal 9. Võrus Saksaokupatsioon eestis 22. juuni 1941 tungis saksamma nõukogude liidule kallale :D Saksamaa ei soovinud väikeriikide iseseisvust Balti riigid oli nrp lepinguga likviteeritudpeale suurt küüditamist(14 juuni 1941) hakkasid
Õhukeseseinalised: Välja stantsitud terasest ja ei oma äärikuid. Liuad on kaetud pliipronksiga BpC 30: Neis laagrites ei kasutata peiliplekke ja neid laagreid kasutatakse kiirekäigulistes mootorites. V – kujulised SPM kepsud Koosneb: peakeps abikeps ühine alumine pea kepsu tikkpoldid Kasutatakse kiirekäigulistes SPM – tes. Väntvõll Ülesanne: muuta koos kepsuga kolvi edasi – tegasi käik pöörlevaks liikumiseks.Väntvõll moodustab mootori kaalust 10 – 15 % ja mootori hinnast 25 – 30%. Valmistamise tehnoloogia: Keskmisekäigulised SPM väntvõllid - sepitsetakse Kiirekäiguliste SPM väntvõllid - stantsitakse Suure võimsususelised 2 tak SPM väntvõllid valmistatakse üksikutest osadest ja koostatakse kas ist – ühendusega või keevitatakse
annaabi.ee 
