Kõige rohkem Raplamaa kodanike on vanuses 15-64. Järgmised on pensioniealised ning vähim on alla 14-aastaseid elanike. Raplamaalased ei ole linnarahvas. Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise. Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust. Raplamaal on olemas soodne pinnas rahvastiku edasiseks kasvuks ja arenguks. Soodsalt mõjub hea asend pealinna ja suurte teetrasside suhtes, hõre asustustihedus tingib Rapla maakonnas kvaliteetsete elupaikade rohkuse. Viimastel aastatel on rohkem rahvast välja rännanud ning vähem inimesi Rapla maakonda tulnud. Statistikaameti tehtud tabeli põhjal saab teha järgmi järeldusi: · Pensionieas naisi on Raplamaal pea poole rohkem kui mehi. · Sünnieast kuni 40.ndate aastates mehi on rohkem kui naisi
siia juurde) Juhul, kui seinamärgi tsenter jääb viseerimiskiirest madalamale, tuleb ripplatt pöörata ülespidi ja kõrguskasv määrata tavalises korras. Vilunud nivelleerijad püüavad seinamärgiga sidumisel asetada nivelliiri statiivi selliselt, et viseerimiskiir tabaks märgi tsentrit või oleks sellele väga lähedal. Sel juhul on seinamärgile võetud lugem null või mõni millimeeter, mis mõõdetakse joonlaua abil. Ajutised reeperid. Maal, mitmesuguste ehitustööde platside, teetrasside, maaparandusobjektide jm läheduses võivad puududa varem määratud kõrgusega püsireeperid. Tööde tegemiseks on aga siiski vaja määrata nii maapinna kui ka rajatava objekti tasapindade absoluutkõrgusi (lihtsamatel juhtudel suhtelisi kõrgusi). Kui tööde projektis ei ole ette nähtud uute püsireeperite paigaldamist, siis määratakse ajutised reeperid. Ajutiseks reeperiks võib valida näiteks vanade ehitiste
saastetasemetele, sest suurimad kontsentratsioonid on jälgitavad peamagistraalide ja suurte ristmike juures. Samas on ka väiksema liiklusega ristmikel, kus saasteainete hajumine on majade poolt piiratud, kontsentratsioonid lähedal normidele. o Lämmastikoksiidid on liiklusest tulenevatest saasteainetest kõige kõrgema norme ületava või normilähedase esinemissagedusega (seetõttu kasutati käesolevas töös alternatiivsete teetrasside hindamisel just lämmastikoksiidide). PILET nr. 4 1. Majandustegevus ja elukeskkond Inimese ja looduse suhet võib käsitleda kui üldistatud tootmisprotsessi ehk majandustegevust, mille käigus looduslik aine muudetakse inimesele väärtuslikumaks. Ürginimene võttis loodusest vaid seda, mis seal oli ja sellisel hulgal, mis oli talle vajalik ning mille võtmiseks ta oli suuteline. Mõistuse arenedes hakkas inimene muutma looduslikku ainet endale
annaabi.ee 
