Pähklid olid väga levinud söögi kõrvalpala. Pähklitest tehti kooke ja kasutati jõulude ajal laste jõulumängudes. Puumahladest on vast kõige tuntum kasemahl, mida joodi nii värskelt kui ka hapendatult. Kasemahla kasutati ka iluraviks. Vahtramahla lasti harva, kui mitte öelda, et isegi väga harva. Teine suur sektor on tee- ja maitsetaimed. Tee- ja ravimtaimed üldjuhul kattusid ning kattusid ka kasutusviisilt. Märkimiväärne on, et teetaimede puhul on säilinud väga palju algupära. Köömnel tarvitati küpseid seemneid toorelt ja kuivatatult. Seemneid kasutati maitseainena suppide-praadide valmistamisel ning pandi leiva, saia, pudru, vorsti ja hapukapsaste sisse, lisati keedupeedile, nendega maitsestati viina;köömnevarsi kasutati kurgisoolamisel. Metsmaasikal kasutati nii õisi, lehti kui ka vilju värskelt ja kuivatatult. Teeks kasutati ka hariliku pärna õisi. Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves
Pähklid olid väga levinud söögi kõrvalpala. Pähklitest tehti kooke ja kasutati jõulude ajal laste jõulumängudes. Puumahladest on vast kõige tuntum kasemahl, mida joodi nii värskelt kui ka hapendatult. Kasemahla kasutati ka iluraviks. Vahtramahla lasti harva, kui mitte öelda, et isegi väga harva. Teine suur sektor on tee- ja maitsetaimed. Tee- ja ravimtaimed üldjuhul kattusid ning kattusid ka kasutusviisilt. Märkimiväärne on, et teetaimede puhul on säilinud väga palju algupära. Köömnel tarvitati küpseid seemneid toorelt ja kuivatatult. Seemneid kasutati maitseainena suppide-praadide valmistamisel ning pandi leiva, saia, pudru, vorsti ja hapukapsaste sisse, lisati keedupeedile, nendega maitsestati viina;köömnevarsi kasutati kurgisoolamisel. Metsmaasikal kasutati nii õisi, lehti kui ka vilju värskelt ja kuivatatult. Teeks kasutati ka hariliku pärna õisi. Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves
Darjeelingi teeistandused annavad kolm eraldi saaki ja iga korje on erineva maitsega. Esimese korje tee on kerge ja aromaatne, teine toodab pisut teravamat teed. Kolmas, sügisene korje annab kehvema kvaliteediga teed. Darjeelingi tee lugu algas 150 aastat tagasi, kui doktor Campbell, kirurg, istutas eksperimendina teeseemneid oma aeda Beechwoodis Darjeelingis, kõrgusel 7000 jalga üle merepinna. Ta oli piisavalt edukas taime kasvatuses ning 1847 otsustas valitsus sellele alale teetaimede kasvatused rajada. Vastavalt dokumentidele rajati esimesed Briti tööstuslikud teeaiad Tukvaris, Steinthalis ja Aloobari istandustes. See oli 1852. aasta ja need istandused kasutasid seemneid, mis olid ette kasvatatud valitsuse istandustes. Darjeeling oli siis ainult vähese asustusega asula, mida kasutati mäestiku puhkepaigana armeele ja jõukatele inimestele. Tee, mis on töömahukas tööstusharu nõudis märkimisväärselt
annaabi.ee 
