Neid kahtteist vastusetüüpi peetakse suhtlemisel riskantseteks, mitte vältimatult destruktiivseteks elementideks. On tõenäoline, et nad mõjuvad rohkem vestlust blokeerivalt, teise inimese vahelist emotsionaalset distantsi enam kui teised suhtlusviisid. Sellele vaatamata kasutavad inimesed neid reageeringuid vahel ilma mingite negatiivsete tagajärgeteta (Bolton 2007: 34). Kui kahel inimesel on mingi tugev vajadus või nad maadlevad keeruka probleemiga, suureneb tõenäosus, et teesulgude mõju on negatiivne. Kasulik juhtnöör meelespidamiseks on selline: "Ära kasuta teesulge, kui sa oled ise pinges või on seda su kaaslane." Paraku kipume me kõige suurema tõenäosusega neid riskantseid reageeringuid kasutama just siis, kui meil on stress (Bolton 2007: 35). Kaksteist suhtlemistõket võib jagada kolme kategooriasse: kohtumõistmine, lahenduste pakkumine ja teiste inimeste murede vältimine: Kohtumõistmine 1. Kritiseerimine
lugemine. 8) Ülekuulamine - küsimused, millele saab vastata väga lühidalt. 9) Nõu andmine. /teise murede vältimine/ 10) Kõrvalepõikamine - muu juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. 11) Loogiline argumenteerimine. 12) Rahustamine - püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kui kahel inimesel on mingi tugev vajadus või nad maadlevadkeeruka probleemiga, suureneb tõenäosus, et teesulgude mõju on negatiivne. Kalduvus reageerida mis tahes emotsionaalselt olulisele väitele oma vaatevinklist lähtuva hinnanguga, on peamine tõke inimestevahelises suhtlemises. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järeleanlikeks ja allaheitlikeks. Üks peamisi loogikast tulenevaid hädasid isikliku või inimestevahelise stressi puhul on see, et ta tekitab emotsionaalset distantsi.
allasurutud vaenulikkusest või pinge vabastamise vajadusest. Mitterealistlikku konflikti saab enamasti ennetada või kontrollida (Bolton 2002:272). 1.1.3 Konflikti käsitlemine Konflikti puhul on mitmeid käsitlusvõimalusi. Enamasti sooviksime konflikti vältida/ ennetada. Kui ta juba käes on, siis püüame lahendada (Vihma 2006:17). Konflikti ennetamine Hulga mõttetut võitlust saab ära hoida, kui sa: · Loobud teesulgude (kamandamine, hinnangute andmine, sildistamine, ähvardamine jt) kasutamisest. · Kasutad kehtestamisoskusi, sest siis ei saa negatiivsed emotsioonid kuhjuda. · Kasutad peegeldava kuulamise oskusi. See aitab partneril negatiivseid emotsioone hajutada. · Hoidud teadlikult käitumisest, mis tõenäoliselt põhjustab teistega mõttetut konflikti. · Oma igapäevapingete maandamisel ei pingesta teisi. Valad viha välja üksi olles
annaabi.ee 
