kes näitab oma käitumisega üleolekut ümbritseva suhtes. Kuigi ta on intelligentne ja kena välimusega ning tal on hooliv perekond, on ta masenduses. Ta on endavanustest poistest teistsugune, sest oskab tunnetada ümbritsevat ja ei taha muutuda kehtestatud korra orjaks ehk muutuda lapsest täiskasvanuks. Kõige rohkem vihkab ta vanemad inimesi, kes ei suuda teda mõista ja suunavad ta hoopis psühhiaatriahaiglasse, kuigi tegelikult on ta ainuke soov mitte muutuda sarnaseks võltsiks teesklejaks, kes räägib vaid rahast ja võimust. 1 Ta soovis, et maailm oleks õnnelik paik, kus kõigil oleks hea elada, puuduksid mured ning materiaalsete asjade asemel väärtustataks rohkem häid suhteid ja õnnelikuks olemist. Sellises vanuses on loomulik, et tekivad hetked, kui nooruk tahaks ära joosta, üksi olla ning oma elu üle järele mõelda
Dorine räägib ,et proua Pernelli oli haige olnud, ent Orgonit paistab huvitavat ainult see, kuidas Tartuffel läinud on. KUUES STSEEN Cleante peab pahaks Orgoni poolehoidu Tartuffe suhtes. Mees ise arvab aga, et tänu Tartuffele suudab ta näha nüüdsest asju teisiti. Isegi tema sõprade, abikaasa või laste surm ei kurvastaks teda mitte põrmugi. Cleante vaidleb temaga tuliselt, et talle aru pähe panna, ent Orgon jääb oma seisukohtade juurde. Cleante kutsub Tartuffe teesklejaks ning teeb ted Oronte silmis igati maha. Uurib, et kas ta andis Valerile nõusoleku abielluda tema tütrega. Oronte aga ei anna jah sõna, vaid puikleb küsimustest kõrvale ja lahkub. Cleante leiab, et Valere õnn on ohus ning tema kohus on asjad uuesti õigeks muuta. TEINE VAATUS ESIMENE STSEEN Orgonil on Marianele üks tähtis jutt. Uurib temalt, et kuidas talle Tartuffe meeldib. Marianel on nõus tegema kõike, mida isa ütleb. TEINE STSEEN
Toimetusel on Tolstoile väga suured lootused. Nad tahtsid Tolstoid endale kaastööliseks. Sovremenniku toimetuses hakkab küpsema konflikt. Nad loodavad, et T leevendab konflikti ja asub aadlike poole peale. T ei kavatsegi kedagi toetada, ta tahab olla kõigest eraldi. Kõik on imestunud. Erilised diskussioonid tekivad tal Turgeneviga. Turgenev on üdidni aristokraat ja ta arvab, et Tolstoist saab tema liitlane. Tekivad hoopis tülid. Kõige suuremaks teesklejaks peab T Turgenevit. Turgenev leiab, et Tolstoi peaks end harima. Kui ta tahab olla suur kirjanik, peab ta tõstma enda erudeerituse taset. Tekib kujutus, et Tolstoi on metslane. Alates 1856. aastast ilmuvad kiitvad retsensioonid tema kohta. Ühe retsensiooni autor on Tsernõsevski, kes kirjutab väga hea retsensiooni Tolstoi teostele. Nende vaated läksid küll lahku, aga ta võis olla väga peenetundeline. Ts võttis kasutusele sõnaühendi ,,hinge dialektika"