teed-ühinesid eestimaa teedeks mujal riigi osades teevad teehoolrt lepingu alusel eraettevõtted hooldetööde juhtimine on jaotatud nelja regionaalse ameti alla 6. Maanteehoiu rahastamine; riigieelarves vahendid, mille suurus vastab vähemalt 75%-le kütuseaktsiisist (v.a. erimärgistatud kütus) ja 25%-le erimärgistatud kütuse aktsiisi kavandatud laekumisest. Raha jaotus kohalikele ja riigimaanteedele määratakse teeseadusega. Aktsiisist saadav summa on seda väiksem,mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu 7. Maanteehoolde rahastamine; Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest 8. Maanteede hoolduse finantseerimise juhend; Tavahoolduse finantseerimine Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest. Tehtud tööde mahulist arvestust ei toimu, tasumine toimub maantee nõutava seisundi tagamise eest.Tavahoolduse tegemise eesmärgiks on selle koosseisu
25 20 Põhimaanteed Tugimaanteed Kõrvalmaanteed 15 10 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Joonis 2 Teekatete keskmised vanused aastate lõikes 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted Eesti teed jagunevad riigimaanteedeks, kohalike omavalitsuste teedeks, era- ning metsateedeks. Teede olem on reguleeritud Teeseadusega. Riigimaanteede koosseisu kuuluvad need teed, mis on kantud riigimaanteede nimekirja vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 26 25.02.2005 ,,Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid". Riigimaanteede hoidu rahastatakse vastavalt Teeseaduse §-le 16. Teehoiu rahastamiseks nähakse riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75 protsendile kütuseaktsiisi (välja arvatud erimärgistatud kütused ja
Liigid: Üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Etapid (faasid): Projekti idee ja realiseerimise otsus (tasuvusarvutus); Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll). Loetlege teeseadusega kehtestatud riigimaantee liigid - Riigimaanteed on: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed. Mille alusel määratakse maantee klass - Maantee klass määratakse arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Eeldatava liiklussageduse alusel aastal, mil esimesest ekpluatasiooni aastast möödub 20 aastat.
Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, Jõhvi-Tartu-Valga, Tallinn-Pärnu-Ikla, Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Valga-Uulu, Riia-Pihkva, Tallinn- Paldiski, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla, Tallinna ringtee 34. Mitu silda on riigimanteedel, mis on nende kogupikkus ning millises maakonnas on enim sildu 926 silda, 21 342 m kogupikkusega, Harjumaakonnas kõige rohkem 142. 35. Kirjelda maantehoiu rahastamist Raha jaotus riigimaanteedele ja kohalikele teedele määratakse teeseadusega. Kõik rahastamisallikad riigieelarve vahendid, omatulu ning välistoetus, loetakse kütuseaktsiisi arvestusliku määra sisse. Kütuseaktsiisist teedele suunatav osa on seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu. Maanteehoiukulud jagunevad tegevuskuludeks ja investeeringuteks. Tegevuskuludest rahastatakse maanteede hooldetöid ja maanteehoiuorganisatsiooni ülalpidamine
registrimass ei või ületada vedukiga vedada lubatud haagise suurimat registrimassi. Veduki ja haagise registrimasside summa ei või ületada teede- ja sideministri kehtestatud suurust. (3) Sõiduki tegelik mass ei või ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registreerimisel määratud suurust. (4) Kui koormatud või koormamata sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada teeseadusega kehtestatud korras. Auto on sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. Autorong on autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon.