Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teeringute" - 6 õppematerjali

Välisturule sisenemine
1
doc

Välisturule sisenemine

investeerimise misel poliitilise otseste välisinves- muude meetodite kulutusi tegevuse situatsiooni teeringute tegemi- kasutamist Tollimaksud laiendamist korral ne on piiratud ja muud rahvusvahelis kaubandusbar el tasandil

Majandus → Majanduspoliitika
56 allalaadimist
Test 01 - Rahvamajanduse arvepidamine
8
pdf

Test 01 - Rahvamajanduse arvepidamine

kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks Question 12 Sisemajanduse koguprodukt: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 võrdub residentide tootmisprotsessis saadud sissetulekutega on riigi kõikides majandussektorites loodud lisandväärtuste summa võrdub eratarbimiskulutuste, kodumaiste erainves¬teeringute, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summaga mõõdab ainult riigi kodanike ja ettevõtete majandustegevuse tulemusi mõõdab riigi territoriaalsetes piirides valminud lõpptoodangu väärtust

Majandus → Makroökonoomika
300 allalaadimist
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE
11
docx

RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE

kaubavarudele. Investeeringuteks loetakse kokkuleppeliselt ka majapidamiste kulutused uue eluaseme muretsemiseks. Küsimus 12 Sisemajanduse koguprodukt: 4 Vali üks või enam: võrdub residentide tootmisprotsessis saadud sissetulekutega on riigi kõikides majandussektorites loodud lisandväärtuste summa võrdub eratarbimiskulutuste, kodumaiste erainves¬teeringute, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summaga mõõdab ainult riigi kodanike ja ettevõtete majandustegevuse tulemusi mõõdab riigi territoriaalsetes piirides valminud lõpptoodangu väärtust Tagasiside Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. SKP tootmise meetodil on majanduses loodud lisandväärtuste summa (koos netomaksudega).

Majandus → Makroökonoomika
857 allalaadimist
Eesti arve ja fakte 2013
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

eelistatumad tegevusalad finants- ja kindlustustegevus, töötlev tööstus ja kinnisvara. Umbes 50% otseinvesteeringutest on teinud Rootsi ja Soome investorid. Otseinvesteeringute positsioon 2012.  aasta 4.  kvartalis oli 14,3 miljardit eurot, mis on 1,5 miljardi võrra rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis. Välismaale tehtud Eesti otseinvesteeringute positsioon on 2012.  aastal võrreldes varasema aastaga oluliselt suurenenud. Välismaale otseinves- teeringute tegemisel eelistati kõige rohkem veondust ja laondust, kutse-, teadus- ja tehnikategevust ning finants- ja kindlustustegevust. Eesti investorid investeerisid 2012.  aastal kõige rohkem Küprosele (kaks korda rohkem võrreldes eelneva aastaga), ning Lätti ja Leetu. 28 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Valitsemissektori võlatase Euroopa Liidus, 2011 Kreeka Itaalia

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Majandusarvestuse vastused
35
doc

Majandusarvestuse vastused

põhivara müük, laenude andm. ja kogum., finantsin- vest. osaluse müük ja ostmine. · Rahavood finantseerimistegevusest - aktsiate väljaandm., aktsiate ja võlakirjade müük, laenu- de võtm. ja tagasimaks, dividendide tasum., omaaktsiate tagasiostm. 14 10. Finantsaruandluse analüüsi põhiaspektid omaniku seisukohalt. Omanikud vajavad kuluinfot selleks, et juhtida riske ja olla veendunud ettevõttesse tehtud inves- teeringute tasuvuses. Kulud on vajalikud ka õigete strateegiliste otsuste vastuvõtmisel, planeerimi- sel ja hinnangu andmisel tegevjuhtkonna töötulemustele. Omanikud on põhiliselt huvitatud firma pikaajalisest kasumi teenimise võimest. Nende seisukohast on oluline firma jätkuv tegutsemine. Neid huvitab kasumiaruanne rohkem kui bilanss, kuna kasu- miaruanne annab ülevaate per. maj.tegevusest, puhaskasum on dividendide allikas ja aktsiate turu- hinna üheks peamiseks mõjuriks.

Majandus → Majandusarvestus
124 allalaadimist
Elektrirajatiste projekteerimine I - II
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

ringuid reservseadmetesse ja -süsteemidesse. Kuna töökindluse tõstmine on kulukas, siis eksisteerib teatud tasakaal süsteemi töökindluse ja ökonoomsuse vahel. On välja töötatud mitmesugused näitajad ja meetodid elektrisüsteemide, elekt- rivõrkude ja elektriseadmete töökindluse hindamiseks. Kuna vastav statistika muutub üha kättesaadavamaks, rakendatakse neid näitajaid ja meetodeid süs- teemi toimimise hindamiseks, samuti töökindluse tõstmiseks tehtavate inves- teeringute majanduslikuks põhjendamiseks. Sageli rakendatakse elektrivõrkude arenguplaanide väljatöötamisel ja projek- teerimisel lähenemist, kus võimalikud projektivariandid töötatakse välja pi- gem kogemuste, kui rangete analüütiliste meetodite põhjal. Seejärel analüüsi- takse koostatud variante töökindluse aspektist ning nõuetele mittevastavad va- riandid jäetakse edasisest vaatlusest välja või modifitseeritakse neid. Lõplik

Energeetika → Elektrivõrgud
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun